ERISAADE | Lennud Valgevenesse ja üle Valgevene lukku: pelgalt ähvardused või päriselt juhtumas?

Delfi Erisaates kommenteerisid Valgevenes maanduma sunnitud Ateena-Vilniuse lennuki ja sealse ajakirjaniku vahistamisele järgnevaid reaktsioone ja arenguid Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ja Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet.

Kui pretsedenditu oli pühapäeval Valgevenes toimunu? Milliseid lennunduse kirjutatud ja kirjutamata reegleid erioperatsioon rikkus? Miks Valgevene president Aleksandr Lukašenka tülika ajakirjaniku nabimiseks nõnda provokatiivse sammu astus?

Kui realistlik on, et teoks saavad kõige karmimad Valgevene suunas kõlanud ähvardused ehk lendude peatamine nii Valgevenesse kui ka Valgevene kohal?

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektori Hendrik Hololei haldusalas on just taoliste juhtumitega tegelemine.

Kui pretsedenditu see juhtumine, mis pühapäeval aset leidis, ikkagi oli?

No see on ikka päris pretsedenditu, et viimastest aastakümnetest selliseid juhtumeid ei meenu, eriti veel Euroopa õhuruumis. Aga ajaloost muidugi muidugi leiab selliseid juhtumeid ühel või teisel põhjusel, nii et selles mõttes pole miskit miskit täiesti pretsedenditut tsiviillennunduse ajaloos.

No kui vaadata nagu seiklusfilmihuvilisena, siis oleks justkui geniaalne operatsioon.

Nojah, kuidas seda võtta. Tõepoolest, see oli selline operatsioon, mida ei olnud mitte kuidagi ette näha, see oli planeeritud ka ka kogu selle lennuki liikumise mõttes väga hästi. Antud hetkel enam lennukil ei olnud muud võimalust kui järgida Minski käsklusi.

Kui nüüd spekuleerida, siis mismoodi need asjad võisid nii lennujuhtimiskeskuses kui ka lennukis kohapeal välja näha, et kogu see sündmuste jada?

Vot seda ma ei julge mitte kuidagi spekuleerima hakata, meil ei ole fakte välja pakkuda. Loomulikult lendur jälgib neid neid soovitusi, mida lennujuht talle annab, see on seal täiesti normaalne. Teiseks ma ütleks, et kõik riigid, kes on ühinenud Chicago konventsiooniga, mis reguleerib rahvusvahelisi lende, peavad tagama lendude ohutu ülelendamise oma territooriumist. See on üks üks fundamentaalsemaid sambaid üldse. Kogu rahvusvahelise tsiviillennunduse süsteemid ja lennujuhtide kontroll on selleks, et tagada turvalisus, mitte selleks, et võtta kontroll lennuki üle või sundida ta maanduma. Kolmandaks, lennu kapten mõtleb sellises olukorras esimesena selle peale, kuidas tagada lennureisijate ohutus ja turvalisus.

Kas ma saan õigesti aru, et loogiline reaktsioon teatele, et lennukis on pomm, oleks olnud ikkagi Vilniusesse kohale lennata?

Mitte ilmtingimata. See sõltub jällegi täpselt selle ajast ja kohast, kõige mõistlikum on kuulata lennujuhtimise soovitusi. Reeglina kasutatakse selleks lähimat lennujaama jah. Hästi oluline on kõikide detailide välja selgitamine. Me ei tea, millal algas täpselt lennujuhtide ja lennumeeskonna vaheline side, mida täpselt öeldi. Kõik see informatsioon on vajalik ikkagi kõigepealt kindlaks teha, enne kui saab mingisuguseid lõplikke järeldusi teha, mis täpselt juhtus. Selleks on olemas muidugi ka nõndanimetatud mustad kastid, ehk siis informatsioon, mis salvestab kogu lennuki teekonna, iga tema sammu iga sekundi jooksul ja, ja loomulikult peaksid olemas olema ka siis lennukikabiinis toimunud vestlused lennujuhtide ja meeskonna vahel. Kõik see informatsioon on vajalik, et pilt kõikidest kildudest kokku panna.

Kas täna saab juba öelda ka, et milliseid seadusi või reegleid täpsemalt rikuti?

Ma pean jälle seda sama mantrat kordama, et et detailid tuleb selgeks saada. Kindlasti võiks täna väita, et antud juhul on näiteks rikutud Chicago konventsiooni artikkel kolme, mis väga selgelt ütleb, et relvasid ei tohi kasutada tsiviillennukite vastu. Võib ka arvata, et et Valgevene on täitnud vääralt lennujuhtimisega seonduvaid kohustusi.

Lähematel päevadel ja kuudel arutatakse, milliseid sanktsioone Valgevene suhtes kehtestada. Kas lennundusvaldkonna siseselt on ka otsustamise kohti, et et mis nüüd edasi, et kas vaba maailma lennukid peaksid üldse üle Valgevene lendama või mitte?

No loomulikult, eks see tekitas küsimuse, et kas, kas lennud, mis toimuvad Valgevene õhuruumis, on nende puhul turvalisus ikka täielikult tagatud. Euroopa lennuohutuse agentuur on välja andnud soovituse lennuettevõtetele kaaluda vajadust lennata läbi Valgevene õhuruumi. Praegu ja kogu aeg on kõige olulisem tagada kõikide Euroopa lennuregistris olevate lennukite turvalisus, ükskõik kus nad parajasti maailmas on, ja loomulikult tagada, et, et meie et reisijate ohutus oleks maksimaalselt tagatud.

No hetkel see seis on vist üsna hektiline, Air Baltic näiteks on teatanud, et nemad läbi Valgevene enam ei lenda, Finnair teatas aga, et nemad jätkavad. Ryanair, keda siis see konkreetne juhtum puudutas, selle juht on küll öelnud, et tegemist oli riiklikult toetatud kaaperdamise ja piraatlusega, aga samas Ryanairi lennuk on tänagi Tallinna lennanud üle Valgevene õhuruumi.

Tänases olukorras lennufirmad otsustavad veel, kas nad lendavad ühe või teise õhuruumi kaudu. See on lennuettevõtte otsus, meie oleme omapoolse nii-öelda ettevaatusabinõuna selle „pehme soovituse” ka ka välja toonud. Lõppkokkuvõttes peavad peavad lennufirmad ise otsustama, kuidas nad käituvad. Praegusel hetkel mul seda tervikpilti ei ole. Täna on päris palju üle Valgevene minevaid lende, mis lähevad kas Aasiasse või Venemaale. Üle Valgevene liikumine on suurenenud viimaste aastate jooksul tänu sellele, et lennukoridor, mis viib üle Ida-Ukraina, on samuti piiratud, seetõttu on rohkem liiklust läinud üle Valgevene.

Kas mõte mitte lennata üle Valgevene on päriselt realistlik, mida see üldse tähendaks lennundusele?

Loomulikult on see mõeldav, ega ega see poleks esimene kord, kui mingisuguseid lennukoridoride muudetakse. Eelmine aasta alguses, kui Ukraina lennuk Iraanis alla tulistati, siis ka toona mitmed lennuettevõtted vältisid lendamist Iraani õhuruumis, mis ennem oli päris aktiivses kasutuses. Loomulikult kaasnevad ka täiendavad kulud. Igasugune ümber lendamine toob endaga kaasa pikemad lennud, nii ajaliselt kui ka kulude mõttes. Väga arvestatav hulk üle Valgevene õhuruumi liikuvaid lende on kaubalennud. Tegelikult suurim Valgevene õhuruumis lendaja ongi DHL, aga ka mitmed suured Euroopa lennuetted.

Mida see Valgevene jaoks näiteks tähendaks praktiliselt, kas või rahaliselt, kui üle nende lendamine ära lõpetataks?

Ma ei oska täpseid rahanumbreid öelda, ma tean, et, et mul kolleegid ka üritavad siin mingeid summasid kokku lüüa. Nad saavad kindlasti sealt arvestatavaid tulusid, mis siis riigieelarvesse laekuvad.