Eesti tõstatab Valgevene lennukihõivamise teema ÜRO julgeolekunõukogus

Ryanairi lennu jõuga ümbersuunamist arutatakse Eesti algatusel homme kinniste use taga ÜRO julgeolekunõukogus

Välisministeeriumis toimus täna pressikonverents, kus räägiti Eesti tegevusest ÜRO julgeolekunõukogus. 1. juunil saab Eestist kuuks ajaks nõukogu eesistuja.

Eesti alustas juba pühapäeval mõttekaaslasest riikidega konsultatsioone, et Vilniuse lennu jõuga ümbersuunamist arutataks ka julgeolekunõukogus. “Meie vastutus on hoida sellel intsidendil – ja seda võib nimetada ka riiklikult korraldatud inimrööviks – ka julgeolekunõukogu tähelepanu,” ütles välisminister Eva-Maria Liimets.

Eesti ÜRO-suursaadiku Sven Jürgensoni sõnul jõuab teema nõukogu lauale homme, ent paraku alles pärast koosoleku põhiosa toimuval “muude teemade” arutamisel. “Praegusel hetkel pole protseduuriliselt muid võimalusi julgeolekunõukogu ametlikku päevakorda saada, kui keegi võtmeriikidest vastu on,” ütles Jürgenson. “Ja selge on see, et Venemaa on sellele vastu. Kahjuks on “any other business” ka kinnine istung, oma avalduse saame teha selle istungi järel.”

Delfi palus kommenteerida, millist seisukohta on Valgevene küsimuses oodata Venemaalt ja Hiinalt. Suursaadik tõdes, et seni on kahe riigi suhtumine lähtunud sarnaselt aluselt. “Nad mõlemad rõhutavad Valgevene puhul riikide suveräänsust, millele peavad alla jääma igasugused isikuvabadused ja inimõigused,” ütles Jürgenson. “Samas on huvitav võrdlus Hiina suhtumises Ukraina konflikti, mis on Venemaast erinev just samal põhjusel. Nad rõhutavad tugevalt riikide suveräänsust igas konfliktis ja Venemaa sekkumine Ukrainas ei ole Hiinale sugugi mugav.” Kuidas riigid oma geopoliitilisi huve viimase intsidendi puhul tõlgendavad, peab saadiku sõnul näitama homne istung.

Välisminister Eva-Maria Liimets rääkis, et Eesti eesistumise aega mahub kolme kõrgetasemelise kohtumise juhtimine. 22. juunil juhib Liimets Afganistani-teemalist arutelu. “Rahvusvahelised väed on lahkumas ja julgeolekuolukord on halvenenud,” kommenteeris Liimets. “Sealjuures on tihenenud rünnakud naiste, laste, koolide ja ajakirjanike vastu.”

28. juunil toimub konflikitsioonides elavate laste õiguste teemaline istung, mida juhatab president Kersti Kaljulaid. Kolmanda suurema üritusena korraldab Eesti 29. juunil küberjulgeoleku teemalise arutelu, mis on sel teemal julgeolekunõukogus üldse esimene samalaadne üritus.

Jürgenson märkis, et julgeolekunõukogus oldud pooleteist aasta jooksul on Eestil õnnestunud tuua päevakorda mitmeid oma regiooni küsimusi, mis meieta sinna sellisel kujul jõudnud ei oleks. “Näiteks on Gruusia, Valgevene, Ukraina, küberjulgeolek,” ütles saadik.

Delfi küsimusele Mali sõjaväelise riigipöörde kohta vastas Liimets, et Eesti soovib vahistatud valitsusliikmete kiiret vabastamist. “Jälgime neid kahetsusväärseid sündmusi suure murega,” ütles Liimets. “Soovime, et kinnipeetud tsiviilisikud kiiresti vabastataks. Eesti toetab Mali üleminekuvalitsust ja seda protsessi, mis seal rahu loomiseks välja töötatud on.”

Suursaadik Jürgenson väljendas arvamust, et Malis toimunut ei saa nimetada tüüpiliseks sõjaliseks riigipöördeks. “Tavaliselt Aafrikas on sellised asjad üheselt mõistetavad, aga kogu Mali olukord on oluliselt keerulisem,” ütles Jürgenson. “Valimised olid seal ukse ees ja ju nad ka tulevad. Kindlasti ei ole olukord Malis kerge. Meie osalus koos prantslastega, pluss ka ÜRO mandaadi all on kindlasti oma eesmärki väärt. Praegune olukord näitab seda veelgi selgemalt. Koostöö Mali sõjaväega peab kindlasti jätkuma.“