GRAAFIKUD | Miks vaktsineerimisega paljudel riikidel sabas sörgime? Marek Seer: tibusid loetakse sügisel
(61)
Eesti langes koroonaviiruse vastu vaktsineerituse tasemelt Euroopa Liidus kolmandasse kümnesse. Marek Seer selgitab, et meie murekoht on praegu vaktsiinitarnete ebastabiilsus.
Vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer räägib Delfile, et teised riigid hoidsid alguses suuremaid varusid teisteks doosideks, meie olime paindlikumad.
"Nüüd, kui tarned on hakanud suurenema, on nad need varud käiku lasknud. Meie mure on praegu see, et vaktsiinitarned on ebastabiilsed ja hetkel toimetame seetõttu jätkuvalt olukorras, kus nõudlus on suurem kui pakkuda suudame, seda eriti Harjumaal," nendib ta. "Aga siiski peaks nüüd riiki saabuvate vaktsiinide kogused suurenema hakkama ning kui neid inimesi jätkub, kes soovivad end vaktsineerida, siis ka tempo kiireneb."
Siht on jätkuvalt see, et juuni lõpuks saaks iga soovija esimese doosi kätte. "Samas tuleb ka arvestada, et mingi hetk, kui huvilised on vaktsineeritud, kindlasti tempo raugeb ja peame aktiivselt tegelema inimeste vaktsineerima kutsumisega ja meelitamisega. Kuidas täpselt, seda on veel vara rääkida."
Seeril on silme ees ka eesmärk, et 70 protsenti täisealistest saaks augusti lõpuks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. "Konkreetsete nädalate võidujooks teiste riikidega ei ole siin tegelikult oluline, tibusid loetakse sügisel."
Tänase seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 458 598 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 249 133 inimesel. Allolevatel kaartidel on näha, kuidas edeneb vaktsineerimine maakonniti (vanusest 18 pluss). Hõlmatuse osas on viimane jätkuvalt Ida-Virumaa, kus vastav protsent on alla 30.
Forte kajastas eile, et Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli ameti (ECDC) andmeil on Eesti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 39 protsenti elanikest, mis annab Euroopa Liidu riikide seas 21. koha.
Tõsi, tänaseks on nende kodulehel meie andmeid juba muudetud, vähemalt ühe doosi on Eestis saanud üle 42 protsendi elanikest.
