Tallinna linnatranspordi endiste juhtivtöötajate korruptsioonisüüdistus saadeti kohtusse
(26)
Süüdistuse järgi rikkusid ametnikud riigihangete nõudeid ning võtsid korduvalt ja suures ulatuses altkäemaksu ettevõtjatelt, kes hankisid Tallinna Linnatranspordile kasutatud busse ja varuosi ning pakkusid remonditeenuseid, teatas prokuratuur.
Kriminaalmenetluse keskmes olid kasutatud busside ostmise hanked Tallinna Linnatranspordile 2012. aastast kuni 2018. aasta kevadeni, mil peeti kinni neli Tallinna Linnatranspordi juhtivtöötajat. Toonast bussiliiklusteenistuse direktorit Andres Herkelit, bussiremonditöökodade juhti Hannes Erbsenit ja asejuhti Jaanus Vink’i süüdistatakse riigihangete teostamise nõuete rikkumises eriti suure hankemaksumuse korral.
Endist Tallinna Linnatranspordi töötajat Tarmo Sillajõed süüdistatakse altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises. Kolme ettevõtjat ja nendega seotud kolme äriühingut süüdistatakse suures ulatuses altkäemaksu andmises.
Rahad mängiti kindlatele firmadele
"Nimelt omades oma ametikohal detailset ülevaadet Tallinna Linnatranspordile vaja minevatest varuosadest, värvimistöödest ja alles avaldamisele tulevate kasutatud busside ning muu tehnika hangete vajadusest, otsis J. Vink enne hanketingimuste koostamist ja hanketeate avaldamist välja sobivad kasutatud sõidukid ning korraldas varuosade tellimise kindlatele äriühingutele," selgitas kriminaalmenetlust juhtinud eriasjade prokurör Leelet Kivioja.
Sellega kindlustati nendelt äriühingutelt regulaarsete kaupade ja teenuste ostmine ning vastutasuna andis äriühingute juht Kaspar Keelmann kahe teise juhatuse liikme ja osaniku nõusolekul ettevõtete varade arvelt Jaanus Vingile altkäemaksu, sealhulgas ka läbi viimasele kuuluva äriühingu.
Kriminaalmenetluses tuvastatud kriminaaltulu ehk altkäemaksuna saadud summa ulatub hinnanguliselt üle kahe miljoni euro. "Mahuka uurimise käigus töötati läbi rohkelt materjale, millest koorus välja pikaajaline ja läbimõeldud korruptiivne tegevus," kommenteeris prokurör.
Politsei: suurte rahade kasutamisest peab olema teadlik suurem ring inimesi
Menetluse käigus ilmnes, kui puudulik oli paberimajandus, mis lihtsustas aastaid kestnud mastaapsete hankepettuste läbi viimist. Asutusesiseste kontrollmeetmete puudumine laiemalt raskendas korruptiivse tegevuse ulatuse ja ka hilisemate asutusele tekitatud kahjude suuruse välja selgitamist," kommenteeris prokurör.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul tuleb korruptsiooniohu vältimiseks asutustes ja ettevõttes kasutusele võtta sellised meetmed, mis ei võimalda olulisi protsesse suunata ainult kitsal isikute ringil.
Tema sõnul vähendab ebaausat tegevust vähendab eelkõige turvalise keskkonna loomine. "Töötajal või ametnikul võtab petmise võimaluse ära selline töökorraldus, kus toimuvast on teadlik laiem ring inimesi," ütles Kübarsepp. Samuti on vajalik asutusesisene kontrollsüsteem, mis suudab märgata ebakõlasid ja nendele adekvaatselt reageerida. "Hangete ja suuremahuliste ostude üle tasub juhtidel teha täiendavat kontrolli, mis aitab välistada asutuse vahendite valesse kohta mineku," lisas büroojuht.
