Massimõrvari viimne kohtupäev: Ratko Mladić saab teada Haagi tibunali otsuse

Juba 2017. aastal mõistis Haagi tribunal Mladići kümnes punktis süüdi ning määras talle karistuseks eluaegse vangistuse. Jugoslaavia armeejuht kaebas aga otsuse edasi. Teisipäeval saab ta teada oma lõpliku saatuse.

Mladić oli 1990. aastatel möllanud Ida-Balkani konfliktide kurikuulsaim sõjaväelane, kes teenis välja "Bosnia lihuniku" hüüdnime, kirjutab Associated Press. Euroopa seni viimane genotsiid toimus 1995. aasta juulikuus Srebrenicas, kus mõrvati üle 8000 moslemist bosnia meest või poissi. Jugoslaavia õigusjärglane Serbia tunnistas 2004. aastal, et tegemist oli plaaniga tappa sõjaväeteenistusse sobivat elanikkonda.

Tegemist on ÜRO Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali (ICTY) viimase tähtsama, võib-olla isegi kõige tähtsama otsusega. Haagis oli kohtu all ka Slobodan Milošević, kes oli genotsiidi ajal Jugoslaavia president. 11. märtsil 2006 leiti ta aga südamerabandusse surnuna vangikongist, mistõttu jäi tema suhtes kohtuotsus langetamata.

Sugugi mitte kõik ei pea Mladićit kurjategijaks

Vaatamata tema rahvusvahelisele mainele kogunes Miloševići matustele üle 50 tuhande inimese. Ka Ratko Mladići pärand pole endistes Jugoslaavia riikides selgeks vaieldud. "Ma ei kavatse aktsepteerida mistahes otsust,” ütles Bosnias Foca linnas elav Serbia sõjaveteran Milije Radović Associated Pressile. "Minu jaoks on ta ikoon. Ta on kogu Serbia rahva jaoks ikoon," lisas ta.

Radovići suhtumine peegeldab erinevate möödunud kümnendil korraldatud küsitluste andmetel tõepoolest rahva enamuse tahet. Nimelt on enamik küsitletud inimestest öelnud, et nad poleks Mladićit rahvusvahelisele tribunalile välja andnud.

"Mitte keegi ei saa teda mitte milleski süüdi mõista, eriti mitte Haagi tribunal," ütles Milije Radović. "Ta on üks meist. Ta on rahvusvahelise mafioosopoliitikute vandenõu ohver. Ta on meie mees, kes austas sõjareegleid," jäi veteran endale kindlaks.

Srebrenica veresaun

Srebrenica tapatalgutel kasutati mõrvade toimepanemiseks nii kõride läbilõikamist kui ka mahalaskmist. Mitmed bosnia põgenikud sooritasid sügava vaimse trauma tõttu enesetapu. Naiste kallal pandi toime süsteemset seksuaalvägivalda. Teatati tuhandete naiste ja tüdrukute vägistamisest.

"Ma põlvitan ja palun Serbiale andestust Srebrenicas toime pandud kuriteo eest," ütles Serbia toonane president Tomislav Nikolić 2015. aastal. Serbia tänane president Aleksandar Vučić on Mladićit mitte ainult avalikult toetanud, vaid jaganud 2007. aastal ka lendlehti, milles kutsutakse üles toona veel end kohtu eest varjanud ekskindralile pelgupaika pakkuma.