Kim Jong-un peab uue seadusega sõda Lõuna-Korea slängi, rõivaste ja filmide vastu

Põhja-Korea on viimasel ajal kehtestanud uue seaduse igasuguse välismõju väljajuurimiseks, mis karistab karmilt kõiki, kes jäävad vahele välismaa filmide, rõivaste või isegi slängi kasutamisega, vahendab BBC News.

Yoon Mi-so ütles, et oli 11-aastane, kui nägi mehe hukkamist Lõuna-Korea filmi omamise eest. Kogu naabruskonda sunniti pealt vaatama.

„Kui ei vaadanud, klassifitseeriti see riigireetmiseks,” ütles Yoon oma kodust Soulis BBC-le.

Põhja-Koreas tehti kõigile selgeks, et karistus ebaseaduslike videote smugeldamise eest on surm.

Elu Põhja-Koreas on püsiv karantiiniolukord ilma interneti ja sotsiaalmeediata ning vaid mõne riikliku telekanaliga, mis on mõeldud kuulutama seda, mida riigi juhid tahavad, et rahvas teaks.

Nüüd on valitseja Kim Jong-un kruvisid veelgi rohkem kinni keeranud, kehtestades uue seaduse „reaktsioonilise mõtlemise” vastu.

Kõik, kes tabatakse suure koguse meediamaterjalidega Lõuna-Koreast, USA-st või Jaapanist, on nüüd silmitsi surmanuhtlusega. Vaatamise eest ähvardab 15 aastat vangilaagrit.

Seadus ei puuduta aga ainult seda, mida inimesed vaatavad.

Hiljuti kirjutas Kim riiklikule meediale kirja, milles kutsus riigi noorteliitu võitlema „ebameeldiva, individualistliku ja antisotsialistliku käitumisega” noorte hulgas. Kim tahab, et kaoks välismaine keelekasutus, soengud ja rõivad, mida ta nimetas „ohtlikeks mürkideks”.

Souli väljaanne Daily NK, mis vahendab Põhja-Korea allikaid, teatas, et kolm teismelist saadeti ümberõppelaagrisse Lõuna-Korea popistaare jäljendavate soengute ja püksisäärte pahkluust kõrgemale käärimise eest.

Analüütikute sõnul tahab Kim takistada väljastpoolt informatsiooni jõudmist põhjakorealasteni, sest elu riigis muutub üha keerulisemaks.

Miljonid inimesed arvatakse olevat näljas. Kim tahab kindlustada, et neile söödetaks endiselt riiklikku propagandat ja et nad ei saaks heita pilku elule Lõuna-Korea telesarjades, mis on üles võetud ühes Aasia rikkaimas linnas Soulis.

Põhja-Korea on olnud muust maailmast rohkem ära lõigatud kui kunagi varem ja seda piiri sulgemise tõttu eelmisel aastal koroonapandeemia pärast. Elutähtsad saadetised ja kaubavahetus Hiinaga peaaegu seiskus. Import on endiselt piiratud.

See eneseisolatsioon on raskendanud veelgi juba niigi krahhi äärel olevat majanduslikku olukorda. Raha pumbatakse režiimi tuumaambitsioonidesse. Varem sel aastal tunnistas Kim ise, et inimesed on kõigi aegade halvimas olukorras, millest tuleb üle saada.

Daily NK sai seaduse teksti oma valdusse.

„Selles öeldakse, et kui tööline tabatakse, võidakse karistada tehase juhti, ja kui laps on problemaatiline, võidakse ka vanemaid karistada. Selles seaduses peegeldub agressiivselt Põhja-Korea režiimi õhutatav vastastikuse jälgimise süsteem,” ütles Daily NK peatoimetaja Lee Sang-yong.

Lee sõnul peab see purustama noorema põlvkonna igasugused unistused või vaimustuse Lõuna-Korea suhtes.

„Teisisõnu, režiim jõudis järeldusele, et tekkida võib mässuvaim, kui tutvutakse teiste riikide kultuuridega,” ütles Lee.

Üks väheseid Põhja-Korea ülejooksikuid Choi Jong-hoon, kes eelmisel aastal riigist välja sai, ütles BBC-le, et mida raskemad on ajad, seda karmimad eeskirjad, seadused ja karistused.

„Psühholoogiliselt, kui su kõht on täis ja sa vaatad Lõuna-Korea filmi, võib see olla meelelahutus. Aga kui ei ole süüa ja elu on võitlus, muutuvad inimesed vihaseks,” ütles Choi.

Varasem võitlus välismõjude vastu on näidanud ainult seda, kui leidlikud inimesed võivad olla välismaa filmide levitamisel ja vaatamisel.

Filme levitatakse mälupulkadel, mis on Choi sõnul nüüd „sama tavalised kui kivid”. Neid on kerge varjata ja neid kaitsevad salasõnad. Kui kirjutada vale salasõna kolm korda, sisu kustub. Võib teha ka nii, et sisu kustub esimese vale salasõna peale.

Choi sõnul on ka palju juhtumeid, kus mälupulk on seadistatud nii, et seda saab vaadata ühe korra teatud arvutis, nii et seda ei saa teises arvutis vaadata või kellelegi teisele anda.

Choi sõnul hakkas odavaid CD-sid ja DVD-sid Hiinast Põhja-Koreasse tulema umbes 20 aastat tagasi. Siis hakkas ka režiim seda märkama. Choi mäletab, et riiklik julgeolek tegi 2002. aasta paiku Pyongyangis reidi ülikoolile ja leidis üle 20 000 CD.

Kohe muudeti Choi sõnul ka karistused karmimaks.

Alguses oli karistus Choi sõnul umbes aasta sunnitöölaagris, hiljem kolm aastat. Nüüd on Choi sõnul üle 50% noortest laagrites välismeedia tarbimise tõttu.