ÜRO kohus ei rahuldanud „Bosnia lihuniku” Ratko Mladići apellatsiooni genotsiidisüü vastu
(4)
ÜRO kohus jättis jõusse Mladićile määratud eluaegse vanglakaristuse umbes 8000 Bosnia moslemitest mehe ja poisi tapmises osalemise eest 1995. aastal Srebrenicas, vahendab BBC News.
Viieliikmeline apellatsioonikohus Haagis leidis, et Mladić ei suutnud esitada tõendeid varasemate kohtuotsuste tühistamiseks, kuigi kohtu eesistuja jäi pea kõigis punktides eriarvamusele.
Apellatsioonikohus lükkas aga tagasi ka süüdistuse apellatsiooni, milles taotleti Mladići süüdi mõistmist ka teistes kuritegudes Bosnia moslemite ja horvaatide vastu sõja käigus mujal.
Augustis nimetas Mladić kohut lääneriikide lapseks. Tema advokaadid väitsid, et ta ei olnud Srebrenicas, kui veresaun seal aset leidis.
„Bosnia lihunikuks” nimetatud Mladić oli üks viimaseid kahtlusaluseid, kes toodi ÜRO endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaalkohtu ette. Mladić vahistati 2011. aastal. Ta oli end enne seda 16 aastat varjanud.
2017. aastal mõisteti Mladić Srebrenicas toimunu eest süüdi genotsiidis, aga mõisteti genotsiidis õigeks 1992. aasta tegevuse eest, kui bosnialased ja horvaadid aeti kodudest välja või vangistati kohutavates tingimustes.
2016. aastal mõistis sama kohus Bosnia serblaste endise juhi Radovan Karadžići muu hulgas süüdi Srebrenica veresauna kavandamises.
Ellujäänu Semso Osmanović, kes kaotas Srebrenica veresaunas 23 sugulast, ütles BBC-le, et otsus tähendab, et ta tunneb lõpuks, et suudab kodukohta naasta.
„Ma elasin kogu oma elu selle hetke jaoks, et näha õigluse maksmapanemist rahvusvahelise kohtu poolt. Ja lootes viia oma lapsed ja naise Srebrenicasse. See on koht, kus ma sündisin.”
Mladići poeg Darko Mladić ütles aga, et tema isal ei olnud võimalust ausale kohtupidamisele ning nimetas seda „rändtsirkuseks”.
Bosnia serblaste praegune president Željka Cvijanović ütles, et kohus kinnitas taas, et on serblaste vastane kohus, mis otsustab süü üle sõjakuritegudes mitte tõendite, vaid rahvuse põhjal.
