BLOGI | Helme ja Helme versus Helme ja Helme: EKRE sõdib iseenda otsuste vastu
(177)
13. oktoobril 2020 saatis toonane siseminister Mart Helme (EKRE) kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse inimeste biomeetrilisi andmeid (sõrmejälgi, dokumendifotosid) koondav automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS). Nüüd soovib EKRE seda eelnõu hoopis torpedeerida.
Kui rahvuskonservatiivid enda obstruktsioonist teada andsid, otsustas riigikogu juhatus konsensuslikult, et istungid toimuvad ka laupäeval ja pühapäeval. Kuigi juhatuse otsuse langetamises osales ka riigikogu aseesimees ja EKRE esimees Martin Helme, on tema partei vastu ka sellisel kujul täiendavate istungite toimumisele, viidates formaalsetele vastuoludele riigikogu töö- ja kodukorra seadusele.
Delfi on küsinud Martin Helmelt ka kommentaari, mida meil pole seni õnnestunud saada.
Puust ja punaseks: mis on ABIS?
- Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on mõeldud seni eri ametkondade vahel killustatud ja aegunud andmebaaside ühendamiseks ja uuendamiseks.
- Biomeetrilisi andmeid saaks vaadata ja võrrelda üle 800 Eesti ametniku.
- Andmete vaatamised logitakse, siseministeeriumi sõnul saab iga ametnik ligi vaid "riiulile", mis on vajalik tema töö tegemiseks.
- Varem on siseministeerium öelnud, et dokumendi jaoks antud sõrmejälge ei saa hiljem kuriteo toimepanija tuvastamisel kasutada.
- Ministeeriumi sõnul võeti seda siiski lubav eelnõu vastu juba 2012. aastal, kuigi näopilte see seadusemuudatus ei katnud.
- Uus seadus võimaldab sõrmejälgede ja näopiltidega vabamalt ringi käia. Varasem kord nägi selle võimaluse ette rangemate piirangutega, näiteks prokuratuuri kirjaliku loaga või ainult esimese ja teise astme tahtlike kuritegude uurimiseks. Kriminaalmenetlustes peaks see endiselt nii jääma, ent muudes menetlustes saab hakata andmeid ristkasutama.
- ABIS-e esimene etapp, mis loodi kohtuekspertiisi jaoks, sai valmis juba eilseks, see riigikogu heakskiitu ei vajanudki.
- Biomeetrilisi andmeid ja biograafilisi andmeid (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) hakatakse eraldi andmebaasides hoidma.
- Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal sel teemal selgitava artikli.
