Kui loetud oli üle 99% häältest oli Koonderakonna toetus 21,3%. Järgnesid sotsiaaldemokraadid (SDP) (17,7%) ja Keskerakond (14,9%), vahendab Helsingin Sanomat.
Põlissoomlaste tulemus (14,5%) oli paremuselt neljas. Rohelisi toetas 10,5% valijatest.
Vasakliit oli saamast 8% häältest, Rootsi Rahvapartei (RKP) toetus oli 4,9%, kristlike demokraatide oma 3,6% ja Liikumise Nyt oma 1,6%.
Valimisaktiivsus jäi madalaks. See oli vaid 55,1%.
Üleriiklikul toetusprotsendil ei ole kohalike omavalitsuste valimistel siiski otsest tähtsust, sest volikogud valitakse iga omavalitsuse tulemuse järgi. Siiski on üleriiklikul toetusel sümboolne tähtsus üleriikliku poliitika seisukohalt.
Helsingin Sanomat peab kohalike omavalitsuste valimiste selgeks võitjaks Koonderakonda. Küsitluste põhjal võis Koonderakonnale võitu pakkuda, aga tulemus oli oodatust paremgi. Koonderakonna vahe konkurentidega on selge.
Eriti magusad olid Koonderakonnale võidud Helsingis ja Espoos.
Võit oli suur kergendus Koonderakonna esimehele Petteri Orpole, kes on sattunud Eduskuntas opositsioonis olles surve alla.
„See on kõva tulemus. Meie sõnum on mõjunud, oleme saanud inimestelt tugeva usalduse ajada asju omavalitsustes. Koonderakond on kõvem omavalitsuspartei kui Eduskunta partei,” ütles Orpo.
Suurim tõusja eelmiste valimistega võrreldes oli teine opositsioonierakond Põlissoomlased, kelle toetus eelmistel valimistel oli 8,8%.
Häälte lugemise edenedes paistis, et Põlissoomlaste häältesaak ei pruugi kasvada päris nii suureks, kui arvamusküsitluste järgi võis oodata. Seetõttu võib Põlissoomlasi lugeda nii võitjateks kui ka pettujateks.
Esimees Jussi Halla-aho pettumusest siiski ei rääkinud.
„Minu arvates paistab tulemus üsna hea, millega iganes seda võrrelda. Me ei ole kunagi suutnud üleriiklikku toetust kohalike omavalitsuste valimistel täiel määral realiseerida, seda saab suures osas seletada valimisaktiivsusega,” ütles Halla-aho.
Peaminister Sanna Marini erakond SDP sai valimiskaotuse. Tegemist oli selge pettumusega, võttes arvesse, et erakonna toetus oli koroonapandeemia ajal üsna kõrgel.
Marin tunnistas, et ootas esimestelt valimistelt erakonna juhina paremat tulemust.
„Kui arvud sellisena realiseeruvad, on see loomulikult pettumus. Kui toetus väheneb, ei saa esimees sellega rahul olla. Kindlasti analüüsime seda tulemust hoolikalt,” ütles Marin.
Oma „hommikusöögiskandaali” mõju valimistulemusele ei osanud Marin hinnata.
Ka roheliste tulemust võib nimetada rängaks valimiskaotuseks. Eesmärk oli võit Helsingis ja saada kõigi aegade parim tulemus, aga sellest jäädi kaugele.
Keskerakond oli üks kaotajatest, aga ka selge üllataja. Erakonna sees kardeti isegi alla 12-protsendist toetust, aga tegelikkuses oli tulemus parem. Lisaks sellele peaks Keskerakonnale jääma kõige rohkem volikogude liikmete kohti üle riigi.