ERISAADE | Suvel saab enam inimesi mürgistuse. Vee asemel juuakse äädikat, rästikud salvavad koduaias

Käes on suur suvi, mis pakub kosutust pärast pikka koroona-aastat, kuid soojade ilmade toreduse varjus peituvad mürgistusohud: rästikud, vee pähe joodud äädikas, laste suhu sattunud suitsukonid. Kuidas hätta sattudes käituda ja taolisi olukordi vältida, räägib Delfi “Erisaates” terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Oder tõdeb, et suvi, aga ka seenehooaeg on võrreldes muu aastaga oluliselt töisem mürgistusteabekeskusele. Nimelt saab mürgistuse korral helistada infoliinile 16662 ööpäevaringselt, et saada esmased käitumisjuhised hädaolukorras.

Rästikult salvata saamisega seotud kõnesid on sel aastal infoliinile tulnud juba üksteist.

Mida siis teha, kui siksakiline tigedik on hambad säärde löönud?

Oder rõhutab, et ennekõike tuleb jääda rahulikuks ja salvata saanud inimene ei tohi palju liikuda. Lisaks tasub eemaldada sõrmused, sest Oderi sõnul tekib paistetus.

Seejärel tuleb mõelda, kuidas saaks esmajoones arsti juurde. Oder ütleb küll, et kõik salvata saanud ei vajagi vastumürki, kuid täpsema hinnangu annab selleks ikka arst. Žguti peale tõmbamist või mürgi välja imemist ta kindlasti ei soovita.

Neil, kes on mürgi vastu tundlikumad ja tekib kõriturse, tuleb minna otsejoones haiglasse.

Kui aga liikuda ei tohi, aga rästik on salvanud üksi metsas olles, tuleb Oderi sõnul ikkagi
minna lähima inimese juurde, kes saab abi kutsuda. Liikuva inimese vereringe töötab kiiremini ja nii läheb mürk organismis hõlpsamini laiali.

“Haav tuleb hoida puhtana ja muud midagi sellega ise ette võtta ei tasu,” lausub Oder.

Salvata saamise järel peab arvestama väga suure tursega, lihasjäikusega, tundehäiretega, naha värvuse muutumisega.

Oder manitseb, et rästikuhammustus on kahel korral ohtlik: kui hammustus on toimunud ning kahe kuni nelja ööpäeva möödudes, kui tursekohad hakkavad alanema. Sel hetkel tekib suur koormus neerudele.

On ekslik arvata, et rästikuga võib kohtuda vaid metsas jalutades. Oder hoiatab, et neid võib näha isegi koduaias, kui rohi on pügamata, aga ka puuriida ja kolahunniku juures. “Sellistes kohtades tuleb olla väga ettevaatlik!”

Ka veekogudes ei pruugi olla neist pääsu. “Sarnaselt inimesele läheb rästik vette, et end jahutada,” sõnad Oder.

Ohtlikud grillipeod

Grillipidudega kaasneb Oderi sõnul palju ohte, mis on seotud kemikaalidega. Näiteks satuvad laste suhu süütevedelik ja -tabletid. Teine mure on suitsukonidega, mis satuvad lastele suhu. Nii tabab neid nikotiinimürgistus: tekib kiiresti tavalisest suurem süljeeritus, uimasus, higistamine, näopunetus.

Häda, mis tabab ka täiskasvanuid, on vee pähe äädika joomine. Oder kirjeldab tüüpilist olukorda: valmistatakse ette šašlõki grillimist, äädikas valatakse klaasi, need, kes pole valamise juures olnud, joovad seda, pidades vedelikku veeks.

Võib jääda arusaamatuks, kuidas saab intensiivse lõhnaga äädikat juua, kuid Oderi sõnul on joojad tõdenud, et nad said alles teise lonksu järel aru, millega tegu. 30-protsendiline äädikas on hape ja on söövitava mõjuga.

Kuidas siis valida, milliselt numbrilt abi otsida: 16662 või 112?

Oder ütleb, et kui inimesel on teadvushäired, siis helistada numbril 112, kui aga kergemad kaebused, siis 16662.

Kuidas valmistuda eesootavateks kuumadeks päevadeks, kas mõni jook võib ka mürgistust tekitada? Miks? Sellest tuleb juttu Delfi “Erisaates”.