Häirekeskus tuletab meelde: lapsi ega loomi ei tohi mingil juhul palavaga üksi autosse jätta
(18)
Mõelda vaid – kui juba õues on raske kuuma käes olla, siis mida peaksid tundma lapsed ja lemmikloomad, keda osteldes või peatusi tehes sõidukitesse ootama jäetakse? Praokile jäetud aknast siinkohal ei piisa, tõdes häirekeskuse 112 teenuse juht Heiko Leesment.
"Päikeselised ja palavad ilmad toovad kaasa lisaohud, millega tuleb arvestada," märkis häirekeskuse kommunikatsioonijuht Sigrid Karu. "Näiteks ei tohiks jätta lapsi või loomi palavasse sõidukisse, sest see võib väga lühikese ajaga muutuda nende tervisele ohtlikuks."
Häirekeskuse 112 teenuse juht Heiko Leesment märkis pressiteates, et kuigi palavate ilmadega seotud problemaatika on eestimaalastele pigem võõras, siis inimeste teadlikkus ja tähelepanu on ajaga selle probleemi suhtes kasvanud.
"See on väga positiivne, et inimesed helistavad numbrile 112, kui nad märkavad kuuma sõidukisse jäetud lapsi või lemmikloomi. Kindlasti tulekski häirekeskusele helistada, kui lapsevanemat või looma omanikku kohapeal ise ei suudeta leida ja auto juurde kutsuda," märkis Leesment.
Alahinnatakse aja kulgu
Tavapäraselt kerkib selliste juhtumite puhul esile üks ja sama ühisnimetaja: alahinnatakse aja pikkust, mis sõidukist eemal viibiti. Päikese käes parkiva sõiduki temperatuur tõuseb aga väga kiiresti ja muutub kiiresti lapsele või loomale ebamugavaks. Või lausa eluohtlikuks.
Selline probleem kerkib kuumade ilmadega igal aastal uuesti ja uuesti. Enamasti on inimeste vabanduseks see, et käidi vaid korra poes. Ajal on kombeks siiski venida oluliselt pikemaks, mistõttu püüab kuumuse käes vaevlev laps või lemmikloom möödujate tähelepanu. „Me ei tea kunagi, mis võib meie kohest naasmist sõiduki juurde mõjutada. Kuna temperatuur tõuseb sõidukis väga kiiresti, siis igasuguste riskide võtmine ja oma lapse või lemmiklooma tervise ohtu panemine on vastutustundetu," märkis Leesment.
Kindlasti ei suuda piisavalt vajalikku jahutust tagada praokile jäetud aken. „Sellised olukorrad tuleks lahendada nii, et lapsi ega lemmikloomi ei jäeta autosse mingil juhul üksinda,“ toonitas Leesment.
Taustaks
Viimastel nädalatel on häirekeskuses vastu võetud mitmeid teateid, kus sõidukis on olnud koerad, keda ohustas ülekuumenemine.
Näiteks kolmapäeval, 16. juunil helistas kõnekeskusesse üks murelik inimene, kes teatas, et Kuressaares on palavas autos kaks koera juba kaks tundi kinni – omanik viibis kohvikus. 7. juunil teatati aga hädaabinumbrile, et Tallinnas Stroomi ranna parklas piinleb koer kuumas autos. 8. juunil saadi murelik kõne omakorda aga inimeselt, kes otsis abi kinnisele rõdule päikese kätte jäetud hädas koerale. Jõhvist teatati eile, et kaubanduskeskuse parkla autos on koer kuumas autos, analoogne teade tuli ka Tartust 11. juunil.
"Selliseid teateid tuleb kuumade ilmade saabudes häirekeskusesse kahjuks alati. Kuumus ei ole just tavapärane olukord Eestis, seetõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, et oma tavapärane käitumine tuleb kohandada ilmale vastavaks nii, et ühegi inimese ega looma elu ei satuks ohtu," märgiti häirekeskuse pressiteates.
Häirekeskuse kommunikatsioonijuht Sigrid Karu sõnas Delfile, et kuigi tervikuna on häirekeskuses registreeritud sündmuste arv sel nädalal perioodil esmaspäevast reedeni olnud isegi väiksem kui möödunud nädala samal perioodil, on teatud määral kasvanud siiski just nende kiirabikutsete arv, mis on seostatavad kuumusega (kuumakahjustus ja nõrkus/halb olla).
Küll aga on täheldatud sellel nädalal tuntavalt rohkem kutseid, mis puudutavad metsa- või maastikupõlenguid (perioodil 7.–11.06 oli neid 15, perioodil 14.–18.06 aga 23).
Karu nentis, et kõnede koormus on tavapärasest kõrgem olnud viimase paari nädala jooksul.
"Kui muidu tehakse numbrile 112 päevas keskmiselt 2500–2600 kõnet, siis viimasel paaril nädalal on see olnud 3000 ringis," tõdes Karu. "Siiani ei ole märgata olnud, et veekogudega seotud teadete arv kasvaks. Kuumad päevad toovad aga kindlasti meile teateid loomadest, kes on jäetud abitusse olukorda sõidukisse – valdavalt kaubanduskeskuse parklasse."
