Nicaraguas on vahistatud viis presidendiks pürgijat. Argentina ja Mehhiko kutsusid tagasi oma suursaadikud

Kesk-Ameerika riigis Nicaraguas on toimunud mitmeid tuntud poliitikute vahistamisi, mille peale otsustasid Argentina ja Mehhiko oma suursaadikud Nicaraguast tagasi kutsuda.

Ühisaavalduses öeldi, et saadikud naasevad oma riikide pealinnadesse konsultatsioonidele Nicaragua valitsuse viimase aja muret tekitava tegevuse üle, vahendab BBC News.

Saadikud kutsuti tagasi pärast järjekordse potentsiaalse presidendikandidaadi, ajakirjanik Miguel Mora vahistamist vastuolulise riigireetmisseaduse alusel. Mora on juba viies presidendiks pürgija, kes on viimase kolme nädala jooksul kinni peetud.

Vahistamiste laine on leidnud aset viis kuud enne presidendivalimisi, kus praegune riigipea Daniel Ortega kavatseb kandideerida neljandaks ametiajaks.

Vahistamised on hukka mõistetud nii Nicaraguas kui ka välismaal. Ameerika Riikide Organisatsioon on nõudnud kõigi presidendiks pürgijate ja poliitvangide vabastamist.

Politsei teatas, et vahistas opositsioonilise telekanali 100% Noticias endise direktori Mora Nicaragua siseasjadesse sekkumise õhutamise ja sõjalise sekkumise palumise eest.

Alates 2. juunist on vahistati viis presidendiks pürgijat: 57-aastane opositsiooniline ajakirjanik Miguel Mora, 44-aastane teadlane ja poliitikaaktivist Félix Maradiaga, 52-aastane majandusteadlane Juan Sebastián Chamorro, 67-aastane endise presidendi Violeta Chamorro tütar Cristiana Chamorro ja 67-aastane endine suursaadik Arturo Cruz.

Lisaks neile on politsei vahistanud tosinkond opositsioonitegelast, kelle hulgas on Ortega endised relvavennad ajast kui Ortega oli sandinistist mässuline võitleja.

Ortega on Nicaragua poliitikas domineerinud aastakümneid. Ta mängis võtmerolli relvastatud võitluses diktaator Anastasio Somoza vastu, kelle perekond valitses riiki alates 1936. aastast. Ortega asutas Sandinistliku Rahvusliku Vabastusrinde (FSLN), mis haaras 1979. aastal pärast Somoza kukutamist võimu. Ortega oli 1980. aastatel ühe ametiaja president, aga kaotas 1990. aasta valimistel Violeta Chamorrole.

Pärast enese kristlikuks sotsialistiks kuulutamist võitis Ortega 2006., 2011. ja 2016. aasta valimised ja peaks tänavu novembris taas kandideerima. Vastuseis Ortegale on aga vahepeal kasvanud.

2018. aastal toimusid massilised valitsusvastased meeleavaldused, millele politsei reageeris vägivallaga. Sajad inimesed tapeti ja tuhanded said vigastada.

Cristiana Chamorrot süüdistatakse rahapesus, teisi aga vandenõus Nicaragua suveräänsuse ja iseseisvuse vastu ning terroriaktide organiseerimises välisriikide rahalise abiga.