FOTOD | Põhja-Tallinna linnaosa vanema sõnul ei pea Stroomi rannas ujumist kartma. „Vesi on jumala puhas.”

Põhja-Tallinna linnaosa vanema Peeter Järvelaiu sõnul on populaarse Stroomi ranna vee kvaliteet viimaste mõõtmiste põhjal „jumala puhas” ning hoiatussiltide väljapanek tekitaks uusi probleeme.

Terviseameti nõudel peaksid olema Stroomi rannas juba alates 18. juunist püsti kahes keeles teadetetahvlid selgesõnalise soovitusega inimestele mitte ujuma minna, kirjutas Forte reedel.

Põhjus on selles, et Stroomi ranna suplusvee seisund on aasta-aastalt halvenenud ja ei ole kunagi varem olnud ohtlikest bakteritest nii saastunud kui möödunud suvel.

Küsisime täna linnaosavanem Järvelaiult, miks linn nõuet ei täida.

Järvelaid ütles Delfile, et nemad lähtuvad Terviseameti andmetest. „Viimane veeproov, mis sel nädalal Terviseametist tuli, oli absoluutselt puhas – see oli jumala puhas,” kuulutas ta.

„Meie peame lähtuma mitte sellest, milline oli vesi kolm-neli aastat tagasi, vaid sellest, milline see on tänasel päeval,” leidis Järvelaid. „Väga naljakas on keelata suplemine ajal, kui Terviseamet teatab meile andmete põhjal, et vesi on täiesti puhas. Mõni kord viskab tõesti randa adru, aga see ei tähenda, et vesi ei ole puhas.”

Järvelaiu hinnangul on probleem selles, et Euroopa Liit on kehtestanud nõuded, mis lähtuvad veekvaliteedi hindamisel nelja aasta keskmistest, mitte hetkeolukorrast.

Tema sõnul on murettekitav, et teatud inimesed tahavad Stroomi randa „kinni panna”. „Väga hea on võib-olla üksi rannas olla, aga Põhja-Tallinnas elab 60 000 elanikku ja Tallinnas elab üle 400 000 inimese. Kus nad siis rannas käivad?” küsis Järvelaid. „Meil on alati võimalus, et suve teises pooles leitakse ühes või teises rannas sinivetikat. Aga kus need inimesed siis üldse talveks jõudu koguvad, selles on küsimus,” arvas ta.

Järvelaiu meelest peaks lähtuma sellest, „kas mul on palavik täna või oli mul palavik neli aastat tagasi”. „Meie peame ikkagi objektiivse info väljastama,” sõnas linnaosavanem. „Mina lähen ka arsti juurde ja küsin, kuidas mu tervisega lood on. Ja nii küsime meie Terviseametilt, milline on olukord vee kvaliteediga. Meie ülesanne on nimelt inimesi teavitada, millise hinnangu on selle kohta andnud rahvusvaheliselt tunnustatud Tervisameti labor.”

Hoiatustahvlid tekitaks probleeme

Järvelaiu sõnul võib hoiatustahvlite väljapanekust kerkida hoopis uus probleem. „Kui tegelikult on vesi puhas, aga meie kogu aeg karjume, et siin ei tohi ujuda, siis sel hetkel, kui murel on tõsi taga, ütleb inimene meile, et siin on kogu aeg olnud keelumärgid, kuid ikkagi on ujutud,” nentis ta. „Ja mida me hakkame siis tegema, kui me paneme alusetult keelumärgid välja? Kas me hakkame siis mupo ja politseiga inimesi veest välja kiskuma, samas kui ise teame, et see vesi on puhas?”

Järvelaid rääkis ka, et „Tallinna linn ei võta Stroomi randa enam ainult Põhja-Tallinna probleemi või rikkusena, vaid sinna juurde pannakse ka Haabersti ja Kristiine veehaare”.

„Meie (Põhja-Tallinn -toim) oleme mere ääres, aga vesi tuleb meile ka Tallinna teistest piirkondadest. Me oleme püüdnud olukorda parandada, aga kõike ei saa ühe korraga,” tõdes linnaosavanem. „Me ei saa keelata torustikuvoolu. Me ei saa vihmasadu peatada. Inimestele ei saa ka öelda, et väike laps, ära pissi siia.”

Järvelaiu sõnul keelati koerte ja hobuste Kopli lahes ujutamine just seetõttu, et näha, „kas see avaldab mingitki mõju”. „Just sellepärast maksab Tallinna linn lisaproovide eest, et meil oleks kindlus. Juhul, kui midagi muutub, siis rannahooajal on eriti oluline, et me ei magaks maha, kui tekib tegelik probleem,” sõnas ta.

„Ma arvan, et me oleme püüdnud päris palju teha,” lisas Järvelaid.