ERISAADE | Karjaimmuunsuse latt on kerkinud! 70 protsendist elanikkonnast ei piisa
(48)
Rakendusviroloogia professor Andres Merits räägib, et Eestis enim kasutatavad vaktsiinid kaitsevad deltatüve eest. Küll nendib ta, et Eestis on vaktsineerimine takerdunud, fookus peaks muutuma.
Merits ütleb, et deltatüve peetakse ohtlikuks ennekõike seetõttu, et ta on tunduvalt nakkavam kui näiteks Briti tüvi. Küll aga pole praegu andmeid, et ta oleks oluliselt tõsisemate meditsiiniliste tagajärgedega.
"AstraZeneca vaktsiin on efektiivne, võib-olla veidi vähem kui alfatüve puhul. Pfizeri vaktsiin on äärmiselt efektiivne," märgib Merits. Jansseni vaktsiini kohta on hetkel vähem andmeid, kuna piirkondades, kus deltatüvi vohab – näiteks Indias – on toda kasutatud ülivähe.
Probleeme on ka Venemaal. Juba on palju näiteid, kui seal käinud jalgpallifännid on seda "suveniirina" ühes toonud. Merits räägib, et Venemaa ametlikku statistikat pole kunagi saanud usaldada, ent kas või Soome viirusekolded sealkäinutel viitavad, et levik on suurenemas. "Oleks mõistlik lõpetada kontrollimatu liikumine üle Vene piiri," paneb ta Eesti poliitikutele südamele, et teatud piiranguid oleks vaja.
70 protsenti pole kivisse raiutud
Eesti valitsuspoliitikud on korrutanud, et suur eesmärk on suve lõpuks vaktsineerida 70 protsenti täisealisest rahvastikust. "Ma näen omavastutusena seda, et see eesmärk (augusti lõpuks 70 protsenti täisealistest elanikest vaktsineerida – toim) [tuleks] täita, mitte nüüd puhkama minna," rääkis Tanel Kiik eile Narvas pressikonverentsil.
"Iga uus tüvi on tegelikult näidanud enam-vähem sama trendi. Nad alluvad vaktsiinidele, aga on paremini levivad. Et nüüd iga uue tüvega see protsent, mis vaja kollektiivse immuunsuse saavutamiseks, pigem tõuseb," märgib omakorda Merits. "Alguses räägiti kuuekümnest või seitsmekümnest protsendist, praegu võiks olla kaheksakümmend või üheksakümmend protsenti," arutleb ta, et latt peaks kõrgemal olema. Samas tõdeb ta, et seda on palju lihtsam öelda, kui teha.
Merits rõhutab, et meie vaktsineerimisplaani täitmise puhul on vaja muudatusi. "Hetkel on vaktsineerimine orienteeritud läbiviimise mugavusele, mitte vaktsineeritavate mugavusele. See vajab loomulikult parandamist," tõdeb ta. On ju nõnda, et näiteks teise süsti saamiseks peab minema samasse kohta, kus saadi esimene doos. Osade tallinlaste puhul on see tähendanud rännakuid Narva või Lõuna-Eesti vahet. "Eks ka vaktsiinide kohta käiva info täpsus jätab soovida," lisab Merits.
