“Kõiki väeosi, kes jäävad Afganistani peale NATO seatud lõpptähtaega septembris, kavatseme me käsitleda okupantidena,” kinnitas Talibani esindaja BBC-le.
Seisukoht avaldati, kui tuli võimalik teade selle kohta, et kuni 1000 peamiselt USA sõjaväelastest koosnevat väeosa võivad Afganistani jääda isegi peale missiooni ametlikku lõppu. Lääne väitel on selle taga soov kaitsta diplomaatilisi esindusi ja Kabuli rahvusvahelist lennujaama.
Kuigi NATO kahe aastakümne pikkune missioon Afganistanis on lõppenud, on peale vägede väljaviimist tulnud järjest ärevaks tegevaid teateid üha kasvavast vägivallast ning Talibani võitudest.
USA president Joe Biden seadis vägede lahkumise viimaseks tähtajaks 11. septembri, 9/11 terrorirünnakute 20. aastapäeva. Hinnangute kohaselt jõutakse sellega lõpule aga juba palju varem.
Nüüd, kui julgeoleku tagamise eest vastutavad järjest suuremal määral vaid Afganistani riigivõimud, süveneb Lääneriikides mure Kabuli tuleviku pärast.
Talibani esindaja Suhail Shaheeni sõnul pole Kabuli sõjaväeline ründamine olnud aga kunagi rühmituse eesmärk.
“Kuid kui nad jätavad siia Doha kokkuleppe vastaselt väeosi, on see meie liidrite otsustada, kuidas me edasi läheme,” hoiatas ta.
Diplomaadid, rahvusvahelised abiorganisatsioonid ning tsiviilelanikud ei ole meie sihtmärgiks, toonitas Shaheeni. “Me oleme võõrvägede, mitte diplomaatide, abiorganisatsioonide ja saatkondade vastu - need on miski, mida meie rahvas vajab. Seepärast ei kujuta me neile mingit ohtu,” lisas mees.
Pühapäeval hõivas Taliban riigivõimudelt veel ühe ala Kandahari provintsi lõunaosas. Viimaste andmete järgi kontrollivad nad nüüdseks seega ligi veerandit Afganistaani 400-st omavalitsusest.
Tadžikistani riiklik julgeolekukomitee teatas esmaspäeval, et täna varahommikul põgenes pärast kokkupõrkeid Talibaniga üle tuhande Afganistani sõduri piiritagusesse Tadžikistani.
