26. nädala jooksul lisandus 227 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga, suurenes uute juhtude arv 37,6% võrra ning kasvas nakatamiskordaja R, mis on üle-eestiliselt 1–1,2 (eelmisel nädalal oli R 0,67). „Üldine haigestumise langus on jaanipäeva, aga ka India tüve suurema levikupotensiaali tõttu muutunud väikseks kasvuks,“ ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
Härma rääkis, et deltatüvele viitavate proovide osakaal kõikidest positiivsetest tulemustest kasvanud 67%-ni. „Alates 26. nädalast on deltatüvi Eestis domineeriv,“ lisas ta.
26. nädalal kasvasid nakatumised perekonna ringis, töökohtades ning ka tutvusringkondade kaudu. Sissetoodud juhud moodustavad jätkuvalt kolmandiku Eesti nakatunute koguarvust, siin olulisi muutusi ei täheldatud. Peamiselt tuuakse nakkusjuhud sisse Venemaalt ja Hispaaniast, aga ka mujalt maailmast.
„Piiriületajatel on terviseameti hinnangul suur huvi testida ja veenduda, et nad on nakkusohutud. Samamoodi on inimesed pigem ettevaatlikud deltatüve suhtes, mis annab lootust, et me ei liigu pikemaajalisesse kasvutrendi ja koostöös nakatunutega saame kasvutrendi kiiresti pidama.“
Sümptomaatilised haigusjuhud moodustasid 88,5% ja ilma sümptomiteta 11,5% haigestunute üldarvust. „Peamiselt tunneb haigestumise ära ikka kehva enesetunde ja peavalu järgi. Nakatunud on praegu peamiselt nooremad, vaktsineerimata inimesed.“
Haiglaravi on kokku vajanud 6,9% haigete üldarvust. 26. nädalal hospitaliseeriti 17 inimest (võrreldes 25. nädalaga vähenes 29,2% võrra). 1. juuli seisuga lõppes ära tervishoiu hädaolukorra tase ja täna oleme hädaolukorra ohu tasemel. Hetkel risk haiglate koormuse kiireks kasvuks on terviseameti hinnangul madal.
Üle 60-aastastest haigestunutest vajas hospitaliseerimist 10,8%, „haiglaravile satuvad peamiselt vanemaealised, vaktsineerimata või ühe doosiga vaktsineeritud inimesed“.
Surmaga on lõppenud 1270 haigusjuhtu ehk 0,97% COVID-19 juhtudest. 26. nädalal suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene, kes oli samuti vaktsineerimata.
