Peaminister Claude Josephi avalduse järgi toimus rünnak kohaliku aja järgi öösel kell 1. Kuulihaava sai ka presidendi abikaasa Martine Moïse, kes on haiglas. Ründajad rääkisid hispaania keeles. Peaminister ei öelnud, kes rünnaku korraldas, kuid nimetas rünnakut barbaarseks ja ebainimlikuks teoks.
Sotsiaalmeediasse on ilmunud väidetavalt rünnaku ajal tehtud videod, mille järgi ründajad tutvustasid end USA narkovastase agentuuri DEA esindajatena, vahendab USA leht Miami Herald. Ühes videos kuuleb inglise keelt rääkivat meest, kes hoiatab inimesi läbi valjuhääldi: “DEA operatsioon. Kõigil taganeda.” Üks Haiti valitsuse allikas kinnitas ajalehele, et tegu oli palgasõduritega.
Elanike sõnul võis presidendi residentsi juures kuulda tulistamist ja näha musta riietatud mehi ringi jooksmas. Väidetavalt nähti õhus ka vaatlusdroone, kirjutab Miami Herald.
Aastakümneid maailma vaeseimate riikide sekka kuulunud Haiti on poolpresidentaalne riik, kus täitevvõimu kohused on presidendi ja peaministri vahel jagatud. Riigipea surma tõttu lähevad tema volitused ajutiselt üle peaminister Josephile.
Moïse sai presidendiks 2017. aasta alguses. Alates 2018. aastast algasid riigis massimeeleavaldused elukalliduse vastu, mis viisid tänaseni kestva poliitilise kriisini. Järgmised presidendi- ja parlamendivalimised oleksid pidanud toimuma juba 2019. aasta oktoobris, kuid Moïse´ile alluv valimiskomisjon lükkas need kahe aasta võrra edasi. Arvukad kriitikud kodu- ja välismaal nimetasid otsust ebademokraatlikuks. 2020. aasta alguses saatis president laiali ka senise parlamendi, jätkates valitsemist presidendi seadluste toel ehk dekreediõigusega.
Alates juunist on riik silmitsi ka esimese tõsisema koroonalainega. ÜRO sõnul on toidupuuduse probleem Haitis maailma üks põletavamaid.
