Koroona ja vaktsiinide kohta väärinfot jaganud Carmen Pritson hakkab Kiili kooli põhikoolilastele inimeseõpetust õpetama

Eile teatas Carmen Pritson intervjuus Naistelehele, et temast saab Kiili gümnaasiumi 7. ja 8. klasside inimeseõpetuse õpetaja. Väidetavalt oli selle pakkumise kooli direktor isiklikult talle teinud.

Endine saatejuht Pritson on viimastel aastatel pälvinud tähelepanu eksitavate tervist puudutavate väidete esitamisega. Näiteks on ta väitnud, et vaktsineerimine põhjustab autismi, kuigi teadlased ja arstid on selle korduvalt ümber lükanud. Lisaks on Pritson jaganud sotsiaalmeedias valeinfot koroonaviiruse kohta.

Kiili gümnaasium jääb värbamisotsuse kommenteerimisel Delfile kättesaamatuks. Kiili gümnaasiumi direktori Ruth Pekkeneniga ei õnnestunud meilitsi, lauatelefoni ega sotsiaalmeedia teel ühendust saada ning 7.–12. klassi õppejuht Rauno Alev keeldub otsust kommenteerimast. Pritson kinnitas Delfile, et leping on sõlmitud ning tema asumine õpetajaks ametlik.

Mida asub Pritson õpetama? Põhikooli riikliku õppekava lisas seisab, et põhikooli III astme, ehk 7.–9. klasside inimeseõpetuse tunnis käsitletakse teiste teemade hulgas ka tervist. Õpitulemuste seas on muu hulgas kirjas: “Õpilane kirjeldab olulisi tervisenäitajaid rahvastiku tervise seisukohalt; õpilane analüüsib ja hindab erinevate tervise infoallikate ning teenuste kasutamise võimalusi ja usaldusväärsust.”

Ometi on Pritson jaganud ning postitanud ise sotsiaalmeediast infot, mille allikaid kas ei mainita või pole nende usaldusväärsus selge. Näiteks on ta ise väitnud, et ta lähedase tuttav keeldus koroonaproovist ning seejärel ta märgiti koroonapositiivseks. See postitus jõudis lausa 124 000 inimeseni. Terviseamet lükkas Pritsoni väite ümber, lähemalt saad valeväitest lugeda faktikontrollist.

Pritson ei arvanud, et tema vastuolulise info jagamine kuidagi takistuseks saab. "Aga mul on teised teadlased, kes muud väidavad," ütles Pritson.

Kiili gümnaasiumi hoolekogu liige Üllar Aun ütles, et personalipoliitika hoolekogu pädevuses pole. "Erainimesena loomulikult usun pigem teaduspõhisust. Kiili kooli hoolekogu liikmena ütlen, et see on keeruline küsimus. Kindlasti on taunitav, kui sellised [väärinfost tulenevad] seisukohad tuuakse kooli igapäevaellu. Lisaks on hästi keeruline tagada, et eraelulised veendumused jäävad lahku õpetamisest," kõneles ta.

Omavalitsus ja ministeerium viitavad direktori otsusele

Koolide järelevalve eest vastutavad Eestis kohalikud omavalitsused, praegusel juhul seega Kiili vald. Kiili valla abivallavanem Karin Sillmann ütles, et Kiili gümnaasiumi personalitöö ja -juhtimine on direktori, Ruth Pekkeneni pädevuses.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Jelena Zemskova selgitas, et seaduse kohaselt hindab õpetajat tööle võttes tema vastavust nõuetele ja võimekust sellel ametikohal töötada tööandja ehk koolijuht.

"Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse ning juhul, kui tööle kandideeriv inimene nendele nõuetele vastab, saab temaga sõlmida tähtajatu tööleping," selgitas Zemskova. Siiski on koolijuhil õigus võtta tähtajalise lepinguga tööle ka inimene, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Seda aga siis, kui koolijuhi hinnangul on sellel inimesel vajalikud teadmised ja oskused, et õpetaja tööga edukalt hakkama saada.

"Nõuetele mittevastava inimese saab värvata vaid juhul, kui ametikoha täitmiseks on eelnevalt korraldatud avalik konkurss, mis on luhtunud. Selline korraldus võimaldab võtta tööle näiteks õpetajakoolitust alles läbivat noort õpetajat ja annab koolijuhile suurema paindlikkuse koolipersonali värbamisel," kõneles Zemskova. Peale selle kontrollitakse karistusregistrist, et inimese taust on puhas. Teisi piiranguid koolis õpetajana töötamisele seadusega kehtestatud ei ole.

Liisa Pakosta: kool võttis teadlikult lisakohustuse

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta ütles, et Carmen Pritsoni tüüpi õpetaja võib ametis olla siis, kui ta tunnis jälgib riiklikku õppekava ja räägib nii vaktsiinide tähtsusest kui muust, mis selles vanuses lastele ette nähtud.

“Eestis on nii, et kui õpetaja midagi väljendab, on see tema isiklik asi ja seda ei tohi seostada tööga, kuni see ütlemine ei riku seadust - näiteks vägivallale õhutamine ei sobi,” kõneles Pakosta. Ta lisas, et õpetajal on õigus vaadetele, mis erinevad riiklikust õppekavast, kuid tundi neid ei tohi tuua.

“Koolis peab inimeseõpetuse õpetaja tunnis rääkima, kuidas vaktsineerimine on hea ja saame sellega lahti halbadest nakkushaigustest. Tervishoiuküsimustes tuleb jääda tõendus- ja teaduspõhiseks,” kõneles Pakosta.

Kui eraelus kooli riiklikust õppekavast erinevate vaadetega inimene just vaadete tõttu tööle ei võeta, võib Pakosta sõnutsi olla tegemist diskrimineerimisega. “Küll aga võtab kool sellise inimese palkamisel endale teadlikult lisakohustuse kontrollida, et koolitundides lähtutakse õppekavast ja tõenduspõhisusest,” ütles Pakosta.

Volinik lisas, et ehk ongi Eesti ühiskond küps aruteluks, kas õpetaja arvamusvabadus võiks seadusega olla eraelus pisut piiratud, et suusad õpetatavaga väga risti ei läheks. Paljudes teistes riikides juba eksisteerivad sellised seadused. “See seadus võiks kehtida põhikooliastme õpetajatel,” arvas Pakosta. “Põhikooliõpilane ei saa valida, kus ja kas ta koolis käib. See on kohustuslik. Seega peab seal õpetus vastama õppekavale,” selgitas ta.

Oodatakse teaduspõhisust

Koolides töötavad erinevate maailmavaadetega inimesed, kuid õpetajatelt oodatakse, et nad lähenevad õpetamisele teaduspõhiselt." Õpetaja toetab ka õpilaste üldpädevuste arendamist, muuhulgas kriitilise mõtlemise ja analüüsioskust. Siiski tekib aeg-ajalt lastevanematel küsimusi õpetaja valikute osas ja sellistel juhtudel on mõistlik arutada tekkinud olukorda koolis – õpetaja ja kooli juhtkonnaga," kirjeldas Zemskova.

Haridusministeerium värbamisotsustesse sekkuda ei saa. "Personalivalikuid teeb ja nende eest vastutab koolijuht, kelle tööandjaks on munitsipaalkooli puhul kohalik omavalitsus. Seetõttu ei saa ka ministeerium nimetatud isiku võimaliku töölevõtmise teemat kommenteerida," võttis Zemskova kokku.

Kaebus 1058

Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Carmen Pritson-Tamme kaebust Delfis 8. juulil 2021 ilmunud artikli „Koroona ja vaktsiinide kohta väärinfot jaganud Carmen Pritson hakkab Kiili kooli põhikoolilastele inimeseõpetust õpetama“ peale ja otsustas, et Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et endine telesaatejuht Carmen Pritson-Tamme hakkab Kiili gümnaasiumis inimeseõpetust õpetama. Artiklis tuuakse välja, et Carmen Pritson-Tamme on viimastel aastatel pälvinud tähelepanu eksitavate tervist puudutavate väidetega.

Carmen Pritson-Tamme kaebas Pressinõukogule, et artiklist ja selle pealkirjast jääb mulje, justkui ei oleks ta sobiv lapsi õpetama. Kaebaja leiab, et artikliga on loodud temast kui õpetajast äärmiselt negatiivne kuvand, mis mõjutab nii tema tööd kui mainet. Kaebaja ei ole nõus, et teda nimetatakse artikli pealkirjas isikuks, kes jagab koroona ja vaktsiinide kohta väärinfot. Kaebaja selgitas, et ei ole valeinfot esitanud, vaid on kajastanud erinevaid seisukohti vaktsiinidega seonduva kohta. Kaebaja leiab, et artiklis avaldatakse avalikkusele infot, mille avaldamine on põhjendamatu. Lisaks leiab kaebaja, et ta ei ole avaliku elu tegelane.

Delfi vastas Pressinõukogule, et kaebaja on oma kodulehel avaldanud mitmeid postitusi, mis avaldavad vaktsineerimise, maskikandmise ja koroonaviiruse kohta valeinfot. Delfi esitas Pressinõukogule ka näited postitustest. Delfi lisas, et sotsiaalmeedias on kaebaja jaganud (kuvanud oma ajajoonel) vaktsiinivastaseid artikleid ja seisukohti. Delfi leiab, et seega on pealkirjas avaldatud iseloomustus kaebaja kohta õige ja põhineb kaebaja enda sotsiaalmeedia postitustel. Delfi avaldas nii kaebaja, kooli kui ka koolipidaja seisukohad. Delfi märkis, et ei ole väitnud, et Carmen Pritson-Tamme ei sobi õpetajaks. Delfi leiab, et kaebaja on avaliku elu tegelane. Delfi lisas, et artiklis ei avaldatud tema eraelulisi andmeid.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul esitas Delfi hulgaliselt näiteid kaebaja postitustest või jagamistest, mis annavad eksitavat infot vaktsineerimise ja koroonaviiruse kohta. Seega on ka loo pealkiri põhjendatud ja ei ole eksitav ega ebatäpne.

Pressinõukogu hinnangul on kaebaja avaliku elu tegelane, kelle vastu on kõrgendatud huvi. Pressinõukogu leiab, et artiklis ei ole kaebaja kohta eraelulisi andmeid avaldatud.