ERISAADE | Liina Kersna: vastava hariduseta õpetajad koolis ei peaks olema standard
(41)
Kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul on õpetajaid rohkem kui ametikohti, on ligi ⅕ õpetajatest ilma vastava hariduseta. Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on oluline, et õpetajatel oleksid nii erialased teadmised kui ka pedagoogilised teadmised.
Kersna kirjeldab, et vastava hariduseta inimestele, kes töötavad õpetajatena, peab võimaldama paindlikku kõrgharidust, et nad ei jääks kvalifikatsioonita. Ta nendib, et ülikoolide õpetajaõppes on hetkel kohti liiga vähe, kuna on mitmeid tegevõpetajad, kes on jäänud suure konkursi tõttu ülikooli ukse taha. Juba koolis töötav õpetaja ei peaks jääma ukse taha, et vajalikku haridust omandada, lisab Kersna.
Kuidas innustada alustavaid õpetajaid kooli tööle jääma?
Iga neljas alustav õpetaja katkestab enne teist aastat, viienda aasta alguseks on alles umbes pooled alustajad. Kersna ütleb, et põhjuseks võib olla liiga suur pinge, mis alustavate õpetajate õlgadele langeb. Õpetajate puuduse tõttu ei ole alustavatel õpetajatel piisavalt aega, et rahulikult sisse elada ja tunde ette valmistada.
Tema sõnul võib lahendus peituda abiõpetajates. Kersna kirjeldab hiljutist kogemust Covidi-perioodist, kus tehti koostööd Tallinna ja Tartu ülikoolidega, et tudengid saaksid abiõpetajatena minna koolidesse appi.
“Õpetajateks õppijatest oli õpetajatele ja ka lastele reaalselt palju abi, mis näitab, et abiõpetajate süsteemi peaks edasi arendama, et õpetaja ei tunneks end klassis üksinda. Lisaks abiõpetajatele on loomulikult oluline kogu tugipersonal,” ütleb ta.
Motivatsiooni võib tõsta ka kõrgem palk. Kersna ütleb, et sügisel võib kuulda uut infot õpetajate palgatõusu kohta. Tema sõnul ei piisa 3-protsendilisest tõusust, vaid ta pingutab selle nimel, et õpetajate palk tõuseks 5%.
Kersna ütleb, et õpetajate palk peaks olema vähemalt 20% kõrgem Eesti keskmisest palgast, kuid sel aastal on õpetajate palk langustrendis eelmisel aastal tehtud otsuste tõttu.
