GRAAFIK | Eesti saaks vaesematele kompenseerida kütuse CO2 hinnatõusu 60 miljoniga aastas
(118)
Euroopa Komisjon avaldas, kui suur osa bensiini ja diisli hinnale lisanduvast CO2 kvoodi maksust tuleks riikidel vaesemate inimeste aitamiseks suunata.
Värskelt Euroopa Komisjoni poolt välja käidud kliimamuutustega võitlemise ettepanekute järgi peaks alates 2026. aastast ka maanteetranspordis kasutatavate fossiilsete kütuste hinnale lisanduma saastamise ehk CO2 kvoodi lõiv.
Selle eesmärgiks on hakata vähendama transpordisektoris bensiini, diisli ja muude fossiilsete kütuste kasutamist ning soodustama puhtamate kütustega sõidukite teedele jõudmist. Kuid teisalt teatas Euroopa Komisjon, et vaesemaid inimesi tuleb aidata muutustega kohaneda ning võimaldada neil spetsiaalse fondi kaudu, kuhu kogutakse osa CO2 kvoodilt korjatavat raha, osta säästlikum sõiduvahend või isegi vajadusel saada teatud ajal kompensatsiooni kasvanud kütusekulu katmiseks.
„Sotsiaalseks kliimafondiks“ ristitud mehhanism pakub kava kohaselt liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, mille eesmärk on aidata kodanikel rahastada investeeringuid energiatõhususse, uutesse kütte- ja jahutussüsteemidesse ning puhtamasse liikuvusse.
Fondi rahastataks ELi eelarvest summas, mis on võrdne 25%-ga tulust, mis saadakse transpordile ja hoonete kütmisele loodavast heitkogustega kauplemise süsteemist. Kokku eraldatakse selle kaudu liikmesriikidele 2025.–2032. aastaks 72,2 miljardit eurot. Lisaks pakutakse, et valitsused võiksid igale üle-euroopalisest fondist saadavale eurole omalt poolt teise euro lisada, mis kasvataks summa kahekordseks.
Komisjoni avaldatud õigusaktide seletuskirjades on ära toodud ka eeldatavad summad, mille iga liikmesriik sotsiaalsest kliimafondist võiks 2025-2032 saada. Ennustatakse, et sel viisil eraldataks Eestile kogu Euroopa kütusemüüjatelt kogutavast CO2 kvoodimüügist seitsme aasta peale natuke üle 200 miljoni euro ehk ca 30 miljonit eurot aastas.
