KOGEMUSLUGU | SUP-laudur Tiiu-Triin elu raskematest kolmest kilomeetrist: sellises olukorras oleks pidanud helistama numbril 112 ja abi vastu kutsuma

Tiiu-Triin Tigas on noor tegus SUP-laudur, kes on osalenud mitmel võistlusel ja sel aastal alustas ka supiklubi Supster vedamisega. Uurisime Tiiu-Triinult lähemalt nii spordiala enda kui ka tema kogemuste-soovituste kohta.

Räägi veidi endast.

Olen lihtsalt suur aerulaua ehk SUP-i (stand up paddleboard) fänn.

Mulle meeldib see mitmekülgsus ja vabadus, mida suppamine mulle annab. Võimalus sõita erinevatel veekogudel, panna end proovile erinevatel distantsidel, joogatada või nautida imelist päikeseloojangut.

See on lihtsaim ja kättesaadavaim viis pääseda veele ning lülitada end välja argipäevast!

Mulle on vesi alati meeldinud! Väiksena olin kõik suved emaga kuskil järve või jõe ääres ja mina hommikust õhtuni vees. Kui Tallinna kolisin, käisin igal võimalusel mere ääres. Ujumiseks on meri suuremal osal aastast külm ja tol ajal polnud talisuplus veel väga populaarne. Märkasin sügisel rannas lohesurfareid ja see tundus mega lahe võimalus vees olla. Lohesurfiga tegelen siiani, aga tuule järgi elamine mulle nii hästi ei sobi. Suppama saad minna siis, kui ise tahad – harva on ilm selline, et mitte kuskil supata ei saa.

Kui kaua oled suppamisega tegelenud?

2018. aasta maikuus oli esimene kord, kui SUP-ile astusin ehk praegu läheb juba neljas aasta.
Aasta tagasi tegin endale Instagrami konto @Nordic_sup_girl, et ennast ja teisi rohkem suppama inspireerida ja see töötab hästi. Inimesed kirjutavad, et on minu tegevust jälginud ja et nad tahaksid nüüd ka supata.

Kuidas suppamiseni jõudsid?

Ei meenugi, kus ma suppamist esimest korda nägin, aga igal juhul oli mul pikalt soov seda proovida.

Samas tundus see keeruline ning matkale ma minna ei julgenud – äkki ei saa hakkama või jään maha. Siis sain juhuslikult tuttavaks ühe vana suppajaga, kes mind sõitma õpetas, ja temaga hakkasingi esmalt aerutamas käima. Praegu mõtlen, et olen kolmandat suve ise matkajuht ja pole veel näinud inimest, kes sellega üldse hakkama ei saaks.

Milline on olnud sinu meeldejäävaim seik seoses suppamisega?

Raske on ühte konkreetset seika välja tuua. Iga kord on omamoodi eriline. Mega kihvt oli põneva Hara allveelaeva sadama juures, kui järsku tuli hästi imelik vaikus ja siis rahe. Üle vee oli näha joont ja kuulda, kuidas suur raheterade sadu meile lähenes.

Rummu karjääris on tuulevaikse ilmaga (siis vesi ei virvenda) põnev vee all olevaid puid ja ehitisi vaadata.

Hiiumaal seiklesime vanas kalakasvanduses, mis oli rohkem kinni kasvanud, kui arvasime, ja pidime seal korralikult läbi pilliroo murdma ja ka maa peal matkama.

Tegelikult on iga supisõit omamoodi eriline – tuleb olla vaid avatud seda märkama. Minul pole veel merel kahte identset sõitu olnud. Alati on miskit teisiti, sest mõjutajaid on mitmeid, näiteks tuul, laine, päike ja aastaaeg.

Oled ka võistlemas käinud, räägi veidi sellest. Kas suppajate kogukond on suur?

Eelmisel suvel osalesin Aerulaua karikasarjal, mis toimus neljal nädalavahetusel üle Eesti. Etapid olid järvedel ja merel, seega väga erinevates tingimustes ja väga erinevad rajad. See oli väga hea kogemus. Võistluspäevad oli väga lahedad, elati üksteisele kaasa ja sai palju kogemusi vahetada.

Olen kaks korda sõitnud 100 kilomeetri pikkust Võhandu maratoni. Eelmisel aastal olin ka naiste SUP-i klassi võitja. See on jällegi teistmoodi kogemus. Esiteks saab suppamisest mõneks ajaks isu täis, sest sellel sajal kilomeetril on väga erinevad etapid – kiirema vooluga kärestikud ja aeglased, pilliroogu täis kohad, aga saab ka palju nalja.

Hiljuti võitsin Türi-Troi kiirlaskumise maratoni (47 km), sel aastal oli see avatud stardiga ehk siis raja pidi läbima kümne päeva jooksul. See oli tunduvalt tüütum, kuna olin rajal üksi, polnud kedagi kinni püüda ega kellestki mööda sõita.

Suppajaid on omajagu, aga sellist ühtset kogukonda varem polnud. Sel aastal alustasin supiklubi Supster vedamisega, kuhu on oodatud kõik harrastajad, kus jagame kasulikku infot, korraldame ühissõite ja teeme koolitusi ning kõike muud huvitavat. Facebookis saab meie tegemistel silma peal hoida Supsteri lehel ja Instagramis lehel @Supster_sup.

Kus supata üldse võib?

Põhimõtteliselt võib supata igal veekogul, aga looduses pead käituma viisakalt nagu külaline. Kindlasti ei tohi pesitsusajal segada linde ja ka poegi tuleks pigem kaugemalt vaadata.

Mõne sadama akvatooriumis võib sõita, mõne omas aga mitte, ent põhiline on käituda viisaka külalisena ja mitte end laevadele ette jäädes ohtu seada. Suurte laevade lähedal ja laevateel on väga ohtlik, sest need ei näe sind üldse ja kui märkavad, on nende reageerimisaeg väga pikk.

Supata ei tohi rannas ujumisalas.

Kui kahtled, kas mõnes kohas tohib supada, siis uuri enne minekut järele, näiteks kirjuta mulle sotsiaalmeediakanali kaudu.

Kas oled supates ohtu sattunud? Kuidas reageerisid ja mida tegid?

Ühel korral läks veidi jamaks tõesti. Läksime veele ebasoodsa tuulise ilmaga. Ilmateade näitas, et umbes tunni aja pärast tuul vaibub, aga seda ei juhtunud. Sõitsime suure hooga allatuult ja kui märkasime, et oleks aeg tagasi tulla, olid tugev tuul ja laine meile vastu. Kuna kõik kaasas olnud olid kogenud sõitjad ja kõigil olid turvanöörid ümber jala, said kõik ka kukkumisel kiirelt lauale tagasi. Tegelikult oli see üks mu elu raskemaid 3 kilomeetrit. Sellises olukorras oleks pidanud helistama numbril 112 ja abi vastu kutsuma.

Esmapilgul tundub suppamine väga lihtne. Kas tegelikult ka on?

Suppamine on jõukohane kõigile. Mõned nipid ja trikid, mida võiks teada, on näiteks see, milline on õige sõiduasend, kuidas aeru õigesti hoida ja milline on õige aerutamistehnika, et jaksaks ka pikemalt supata.

Supsteri supiklubi korraldab ka algajate koolitusi, nende kohta leiab infot Facebookist.

Mida tuleks kindlasti algajana meeles pidada?

Ei tohi unustada, et vesi on ohtlik element. Jala ümber peab kindlasti olema turvanöör ehk leash ja seljas päästevest või paukvest (isetäituv päästevest). Alati peab veele minnes kaasas olema piisavalt joogivett ja pikematel sõitudele snäkke. Suvel tuleks nahka kaitsta veekindla päikesekreemiga.

Väga ohtlik on minna merele maatuulega ehk kui tuul puhub maa pealt merele – sellise tuulega ära suppama mine.

Kui tunned ennast halvasti, haige või väsinuna, jää kaldale. Parem, kui sa ei lähe üksi – võta kaasa sõber või mine mõnele matkale.

Suvi on tulekul. Millised on need levinud suppamise reeglid, millest kinni pidada?

Turvanöör ja päästevest on kohustuslikud. Supata ei tohi ujumisalas ja mõnede sadamate akvatooriumites.

Riietu vastavalt ilmale. Käitu looduses viisakalt, nagu oleksid seal külaline.

Toimetas Teeviida sisuloometiimi liige Mariliis Lulla.

Projekt valmib Delfi, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.