Keskkonnaministeeriumi spetsialist katastroofilistest üleujutustest: Eestis jääks selline prognoos ulmevaldkonda
(62)
Kui eestimaiste tüüp-üleujutuste puhul kerkivad silme ette katked rannikulinnade tänavail aerutavatest tegelastest ja taamal pooleldi veepiiri all paiknevadest autodest, siis Lääne-Euroopast laekunud videokatked keset linnatänavaid mühisevatest tapvatest vetevoogudest - mis veavad enesega kaasa nii muda, prügikaste kui kohati ka majaosi - mõjuvad kodumaise kogemuse kõrval apokalüptiliselt.
On sellist loodusnähtu võimalik tulevikus täheldada ka Eestis, kus on märgistatud tervelt 16 üleujutusohus piirkonda? Tuleks inimestel pikaajaliste vihmahoogude saabudes elu eest karta?
"Ei," andis küsimusele lühildase ja resoluutse vastuse Agne Aruväli, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist. "Minu jaoks jääks selline prognoos pigem ulmevaldkonda."
Aruväli märkis, et peamiselt soosivad Eestit selles vallas nii tasane maapind kui ka asjaolu, et meie sisemaised veekogud on võrdlemisi väikesed.
"Meie veekogud on palju väiksema vooluhulgaga," sõnas veeosakonna peaspetsialist. "Kõik Eesti oluliste üleujutuste aladel toimuvad üleujutusvete liikumised on rahuliku iseloomuga. Sellele aitab ka see kaasa, et meil on lame maapind. Tulvavee üleujutusi meil ei esine või Eestis esinevatest olulistest üleujutusliikidest ükski ei toimu tulvana. Keskkonnaagentuuri hüdroloogid annavad vaatlusandmete ja mudelite põhjal ka piisava ajavaruga veetaseme tõusu hoiatuse välja ja üllatusena selliseid asjad ei tule."
Ent kas kliimasoojenemise varjus (mis on toodud välja ka ühe potentsiaalse põhjusena hetkel Lääne-Euroopat tümitava looduskatastroofi puhul) peaks keset suve pikaajaliste ja tugevate vihmavalangute puhul võtma Lääne-Euroopa kogemust arvesse kui hoiatust selle ees, mis Eestitki tulevikus painata võib?
""Valmis üllatusteks peame me kindlasti alati olema. Tänased prognoosid pigem näitavad aga seda, et suurema veehulgaga aeg saab olema sügisel. Varasemalt oli selleks kevad. Ent nüüd, kui talvel on lund järjest vähem, siis kevadel on omakorda ka vähem lund, mis ära sulaks ja üleujutust tekitaks," selgitas Aruväli. "Suvisel ajal on oodata rohkem põuda ja kuiva. Samas ka äkkvihmahoogusid, mis linnalistes asulates võib probleeme tekitada. Tormide sagenemist ning sellest tulenvaid mere üleujutusi võib ka edaspidi tihedamini juhtuda. Prognoosid ei näita, et suvisel ajal oleks näiteks ainult vihma tulemas ja selliseid üleujutusi (nagu täna Lääne-Euroopas) meil oodata ei ole."
Kliimamuutus ja EL raha
Kuigi siinsed üleujutused jäävad nii-öelda malbemasse kategooriasse, on mehhanismid üleliigsete veemasside käsitlemisel siiski tasapisi lisandumas.
"Uue eelarveperioodi puhul on plaanitud sellesse valdkonda Euroopa Liidu raha suunata," märkis Aruväli. "Plaanis on kliimamuutustega kohanemiseks suunata ressurssi sademeveeüleujutuste probleemide lahendamiseks: näiteks roheliste lahenduste (viibekraavid, imbkaevud), lahkvoolsete süsteemide rajamiseks ning üleujutuste probleemide lahendamiseks riskipiirkondades."
Lahkvoolne süsteem - mida see täpsemalt endast kujutab?
Selgitus on tegelikult üsnagi lihtne. Tegemist on terminiga, mis puudutab kanalisatsioonitorustikke, mida võib olla kahte liiki - ühisvoolne või lahkvoolne. Esimese variandi puhul juhitakse reovesi ja sadevesi kokku ühte torusse, ent teise variandi puhul on reoveel ja sadeveel eraldi torustikud.
Aruvälja sõnutsi on üleujutusi puudutavate lahenduste elluviimine üle-euroopalisel tasandil pidevalt arutelus ning üleujutuste mõjude maandamisega tegeletakse igapäevaselt.
Kuid kui kogu Euroopas oleks korraldatud kanalisatsioonid lahkvoolseks, siis kas näiteks Saksamaal toimunu oleks jäänud olemata?
"Seda üleujutust ei oleks saanud isegi takistada nende sadeveekanalisatsiooni lahendustega. Need vooluhulgad ning veetasemed on lihtsalt liiga suured," tõdes Aruväli. "Seda ei põhjusta mitte kanalisatsiooni puudulikkus, vaid jõe veetase lihtsalt tõuseb nii kõrgele, üle kallaste ning sellel ei ole kuhugile minna. Lääne-Euroopa jõgede veetase võib tõusta mitmeid meetreid. Tegemist on looduskatastroofiga."
Taustast
Möödunud nädal jooksul rahvusvahelist uudiskünnist ületanud üleujutused Lääne-Euroopas on viimaste kümnendite rängimad: hukkunud on vähemalt 120 inimest. Üle tuhande isiku on endiselt veel kadunud. Rekordiline sademete hulk on lõhkunud jõekaldaid, kahjustades laialdaselt jõgede ääres paiknevaid piirkondi. Üleujutused on tabanud lisaks Saksamaale ja Belgiale ka Hollandit, Luksemburgi ja Šveitsi.
Saksamaal on hukkunud üle 100 inimese, Belgias vähemalt 20. Terved külad on hävitatud. Lääne-Saksamaal on kuni 1300 inimest veel kadunud. Lähipäevil eeldatakse surnute arvu tõusu.
