Valitsusparteide soosik Jüri Raidla loobus võimalusest saada presidendiks

Usaldusväärne allikas viitas Delfile, et Kaja Kallas ja Jüri Ratas on valmis leidma konsensust, et presidendiks võiks nende toetusel pürgida Eesti esimene justiitsminister Jüri Raidla. Viimane ise aga sõnas täna õhtul, et andis eitava vastuse.

Jüri Raidla ütles Äripäevale, et tal oleks mõlema valitsuserakonna toetus ja tema arusaamist mööda oleks toetus olnud sellest laiemgi. Sellegipoolest on Raidla otsustanud, et tema vastus on eitav.

"Olen jõudnud järeldusele, et minu kompetents ei ole selleks piisav," ütles Raidla. Ta lisas, et saaks hakkama sisepoliitikas ja põhiseaduse üle valvamisega, kuid välispoliitilist ekspertiisi tal ei ole.

Delfi katsed Kaja Kallast (RE) ja Jüri Ratast (KE) tabada on edutud - kumbki ei vasta telefonikõnedele.

Delfi kajastas varasemalt, et antud küsimus olevat juba mõnda aega arutlusel ja täna seisis ees ka oluline kohtumine, kus koalitsiooniliidrid Raidlaga võimalikku kandideerimist arutatasid. Delfi proovis Raidlale helistada, ent ta ei vastanud.

Peaminister Kaja Kallas ütles möödunud kolmapäeval ERR-ile, et presidendikandiaadi otsingud edenevad väga pingeliselt, aga leitud on hea kandidaat, keda tuleb veel kandideerima veenda.

Kallas rääkis, et presidendikandidaadi otsingul on tal Jüri Ratasega väga hea koostöö, kuidas aga töö täpsemalt korraldatud on, ei soovinud Kallas öelda.

"Detailidesse ei ole mõtet minna, aga me teeme seda koos," ütles Kallas.

Delfi allika sõnutsi oli jutt just Raidlast. Ta oli taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister (1990–1992), samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertkomisjoni esimees. Peale selle oli ta 1992. aastal asutatud Eesti Pangaliidu esimene tegevdirektor.

Ta on Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner.

Omal kombel on Raidla presidendivalimistesse sekkunud ka varem. 2016. aastal ilmus Postimehes tema sulest ametijuhend järgmisele riigipeale, kus ta näiteks rõhus, et Eesti julgeoleku võti on erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide lõimumine.

Presidendikandidaadi küsimus on koalitsiooniparteide jaoks olnud paras peamurdmine. Delfile teadaolevalt on üks võimalik kandidaat ka Alar Karis. Ta ei kinnitanud ega lükanud ümber, kas talle on tehtud ettepanek presidendiks kandideerida. Ta mainis Delfile siiski, et ei usu, et sooviks seda teha.

EKRE on seadnud oma kandidaadiks Henn Põlluaasa. Ka akadeemik Tarmo Soomere on andnud märku valmidusest kandideerida riigipea kohale.

Riigikogu erakorraline istungjärk presidendi valimiseks toimub 30. augustil. Kui parlament ei suuda riigipead valida, liigub otsustamine edasi valijameeste kogusse. Näiteks Soomere loodab, et tal on just seal suur toetus.