GRAAFIKUD | Kui viirus levib sama kiirelt edasi, lisandub kooli alguses kuni 1000 nakatunut päevas

Matemaatik Krista Fischer arvutas välja kaks võimalikku stsenaariumit puhkudeks, kui praegune nakkuskordaja ei lange.

Fischer selgitas, et nakatamiskordaja R on Eestis viimasel ajal püsinud vahemikus 1,2-1,4. „Seega võiks kaks võimalikku prognoosi olla sellised nagu siin pildil,” ütles ta.

„Nagu näha, mõjutab vaid väike erinevus R väärtuses seda, kas meil on 1. septembri paiku 500 või 1000 nakatunut päevas,” märkis Fischer, kuid lisas, et reaalsuses ei pruugi kumbki neist ennustustest täpselt täide minna, sest R ei püsi tõenäoliselt ühesugune, vaid kõigub üles-alla. Seda mõjutavad üksikud suuremad kolded ja ka vaktsineerituse tase.

„Mida suuremaks muutub vaktsineerituse protsent, seda rohkem on lootust, et kasvukiirus sügisel siiski aeglustub ja ehk pöördub ka langusele ilma väga karmide meetmeteta,” julgustas Fischer vaktsineerima.

Koroonaviiruse leviku kiire tõusu taga Eestis on valdavalt Indiast alguse saanud delta tüvi, mis on eri uuringute järgi kaks kuni kolm korda nakkavam kui koroonaviiruse esialgne variant.

Delta tüvi levib edukalt ka välitingimustes toimuvatel suurüritustel. Just nii said ka Indias suuremad kolded alguse. Eestiski on eesoleval nädalavahetusel toimumas mitmeid festivale, kuhu võib ülinakkav delta tüvi jõuda, kui maske ei kanta. Paljudes teistes riikides ei ole maskikohustus kadunud või on see taaskehtestatud. Peaministri kingades tegutsev Jaak Aab teatas täna, et valitsus kaalub maskikohustuse taaskehtestamist.