Tegus Oliver Reimann: mul pole lähikuudel ühtegi päeva, kus poleks mitte midagi kirjas

Kuidas olla produktiivsem ja võtta ette asju, mis päriselt meeldivad? Kõigest 19-aastane Oliver Reimann jagab nippe ja enda kogemusi sel teel.

Mis on need asjad, mis sul praegu käsil on?

Praegu ei ole väga palju asju võrreldes mõnede kiiremate aegadega, mis on olnud. Augustis tuleb mul üks uus etendus välja Piip ja Tuut teatris, millega noored ja andekad inimesed on otsustanud oma suvevaheaega sisustada ja mida mina produtseerin. Selle teatriga on see kolmas etendus, millega olen seotud, kuid näiteks Linnateatriga olen seotud olnud juba kuus aastat ehk aastast 2014 ning seal olen näitlejana kaasas teinud kolmes lavastuses.

Viimane aasta aega oleme Piip ja Tuut teatris teinud ka ühte muusikalist lavastust peredele, mida ma lisaks produtseerimisele ka lavastan, kuid selle esietendus on pidevalt edasi lükkunud, sest ajad on sellised heitlikud. Loodame, et saame siiski novembris sellega lavale tulla.

Lisaks olen ka Eesti Televisioonis otsesaadete administraator ja möödunud hooajal tegin „Ringvaate” jaoks reporterina ka esimesed videolood. Sellest suvest olen lisaks administraatori ametile ka „Ringvaates” reporterina tööl.

Aga eks neid mõtteid, mida kõike veel teha sooviksin, on palju. Hetkel ei saa millegagi 100% arvestada, praegune aeg on jätnud mitmed mõtted pausile.

Kuidas on võimalik nii palju asju teha? Seda enam, et alles sellel kevadel lõpetasid gümnaasiumi ja nii mõnigi projekt on sündinud kooliskäimise kõrvalt.

Armastan väga tabeleid ja süsteeme, kuhu oma tegevusi ja plaane erinevate värvidega sisse kannan. Väga paljud ei saa minu kalendersüsteemist aru. Mul on see tõstetud Google Sheetside alla ja seal saan teha oma kuukokkuvõtteid ja plaane. Hetkel on see täidetud kuni novembri lõpuni. Lähikuudel pole mul ühtegi päeva, kus poleks mitte midagi kirjas, aga see sobib mulle.

Seda tabelit vaadates suudan rohkem hoomata, mida teinud olen ja mis tulemas on. Pluss mulle väga meeldib pidada arhiivi ja teha statistikat. On huvitav teada, mitu saadet olen teinud või kus saalis kui mitu etendust andnud. Sellest saigi mu kalendersüsteemi tegemine alguse. Kuigi pean ennast loominguliseks inimeseks, siis mul on tunne, et ükskõik millega tegeled, kõiges peab olema ka mingi osa süsteemsust.

Kas keegi on sulle ajajuhtimise mõttes eeskujuks olnud?

Süsteemi olen enda jaoks ise välja mõelnud ja katsetanud, kuid pean eeskujuks enda vanemaid. Nad on mulle õpetanud, et tuleb olla täpne ja mitte hilineda.

Kuidas alustada ajajuhtumisega?

Pane oma asjad kalendrisse kirja, pead lihtsalt kuskilt pihta hakkama. Siin ei ole seda, et nii on õige või nii on vale. Mõnele võib-olla sobib see, et ta võtab iga kuu alguses ühe paberilehe ja paneb sinna käsitsi kirja asjad, mis tuleb ära teha. Mina seda ei suuda: küll ei jää ma oma käekirjaga rahule ja siis olen jooned vildakalt tõmmanud ning siis ongi kõik minu jaoks vussis, süsteem on kadunud. Kuskilt peab lihtsalt alustama ja ka eksima. Nii näed, mis sulle endale sobib ja mis mitte.

Kas oled vahel väsinud ka? Mida siis teed?

Minu jaoks pole sellisel juhul lahendus see, et võtan päeva, kus ei tee mitte midagi. Mulle midagi ikka meeldib teha, koristan siis kasvõi sahtleid.

Iga inimene väsib, kuid mind aitavad sellistel hetkedel väga hästi sõbrad. Mu enda lähedased sõbrad on ka kõik tempoka eluviisiga inimesed, aga see teadmine, et hoolimata sellest kiirest eluviisist saame helistada või nõu küsida, on hea. Mõnikord aitabki ka lihtsalt täiesti sisutühja jutu rääkimine: ajada teineteisele mingit pläma suust välja. See teataval määral lõõgastab.

Kas sul on päevi, kus sa mõtled, et lihtsalt ei viitsi mitte midagi teha?

Jah, ikka on. Emotsioonid ikka kõiguvad vahel. Ärkad üles ja ilm on pilves ja mõtled, et täna on ainult tüütud tegevused, midagi huvitavat ei ole. Näiteks pean kavalehe trükki saatma, tekstid üle vaatama. Siis ma teen tavaliselt kohe hommikul sõbraga kiire FaceTime-kõne ja ta näiteks ütleb, et ta sõidab rattaga praegu ja et tal on lahe. Siis hakkan ka ise päevale parema pilguga vaatama.

Lisaks meeldib mulle üks Sartre’i mõttetera, mille kirjandustunnist kaasa võtsin: ainult kohustus teeb vabaks. Ja siis ma mõtlengi, et olgu, ma teen selle asja ära, sest ühel hetkel pean selle ju niikuinii ära tegema. Parem teen selle asja kohe ära ja siis olen vaba.

Kas sul eksisteerib ka selline asi nagu vaba aeg?

Olen ise ka väga üllatunud, et praegusel hetkel puhkan. Ma olen Berliinis ja siin on nii vinge. Mulle väga ei meeldi selline palmi all istumise puhkus, siin on aga nii palju avastamist. Proovin järjest rohkem võtta aega ka oma sõpradega koos aja veetmiseks, sest saan väga hästi aru, et praegu on see noorolemise aeg, mida tuleks nautida. Kevadel võib-olla hõivasingi ennast mõne projektiga liiga palju. See oli minu õppetund.

Kuidas sa oma eesmärke püstitad?

Kui mul on projekt, mille puhul olen ise vastutav, siis pärast selle lõpetamist kirjutan üles, mis õnnestus ja mis mitte ning mida võiks muuta. Mõnikord kaotan selle skeemi isegi ära, sest mulle ei meeldi see. Aga mul on tunne, et on oluline need asjad läbi kirjutada. Vigu tuleb paratamatult ette ja nendest me ju õpimegi. Aga suuri eesmärke ma endale ei sea.

Mida sügis toob?

Lehed ja vihma. Linnateatris sai mu töö näitlejana läbi ja see jätkub nüüd hoopis etenduste juhina. Kindlasti jätkub ka minu töö Eesti Televisioonis – administreerin igapäevaselt nii „Ringvaadet” kui ka „Terevisiooni” ja loodan edaspidigi teha reporteri tööd „Ringvaates”. Ülikooli ma veel sellel aastal ei lähe.

Anna kolm nippi, kuidas aega mitte niisama raisata ja jõuda rohkem asju ära teha.

Pane asjad endale kirja, ükskõik kas kalendrisse või to-do-listi. Leia tasakaal, tee asju, mis sulle päriselt meeldivad. Leia endale tugev seljatagune – olgu selleks sõbrad, pere või kasvõi lemmikloom, keegi, kes sinusse usub ja kellele sa saad kindel olla.