SOTSIAALMEEDIA: kuus sammu, kuidas end sotsiaalmeedias kiusamise eest kaitsta

Sotsiaalmeedia on kahtlemata üdini kasulik keskkond, aga paraku on seal ka varjupooli. Seal tundub olevat lihtsam enda pahameelt välja elada kui päriselus. Teinekord saab internetis otse välja öeldud seegi, mida silmast silma ei söandaks kuidagi üle huulte lasta. Kuidas tulla toime õelate kommentaaridega? Kuidas end kaitsta? Mida ette võtta? Kuhu pöörduda?

TikToki eksperiment

Otsustasime teha põgusa eksperimendi sotsiaalmeediaplatvormil TikTok, et näha oma silmaga, kas ja kui palju internetikiusamist platvormil kohtab. Viibisime keskkonnas nädala aja jooksul ühtekokku ligi kolm-neli tundi. Selle aja jooksul õnnestus leida Eesti noorte postituste alt küllaltki palju positiivsust – palju üksteist kiitvaid ja innustavaid kommentaare. Paraku kriipisid nende seas silma ka kümned õelutsevad kommentaarid, millest nii mõnigi ei kannataks trükimusta. Järgnevalt mõned väljavõtted kommentaaridest muutmata kujul.

-Tapa ennast ära.

-Sa olet ni ni ni kole.

-N***ui sa teed seda trenni, kui ennast liigutada ei jaksa.

-Ta nii kole ja sa veel hullem.

Veebis levib anonüümsus

Kui piiluda kommentaaride taha ehk uudistada krõbedate kommentaaride lisajate profiile, on pilt enamasti tegelikult päris ühekülgne. Suurem osa pahatahtlikest kommenteerijatest hoiab oma konto privaatsena. Eriti julgete ja õelate kommentaaride autorid hoolitsevad sellegi eest, et profiil oleks võimalikult anonüümne – sealt ei leia ei nende pärisnime ega pilti.

Sageli on kasutajanimele peale vajutades ja kontoga lähemalt tutvudes niisiis raske öelda sedagi, mis soost või vanuses isikuga tegemist. Ammugi on siis kiusataval raske teada, kas mürgise kommentaari läkitas talle tegelikult mõni varjunime taha peitunud hea tuttav või hoopistükkis juhuslik profiilile sattuja. Hoia võimalusel eemale kõikvõimalikest anonüümsetest kontodest ja anna administraatoritele teada, kui märkad midagi kahtlast või ebaeetlist!

Mõtle oma sõnavõtud läbi

Näib, et mitte alati ei pruugi olla kommentaari autori esmane eesmärk niivõrd teist solvata, kuivõrd hoopis oma sõnavõtuga teistele muljet avaldada või nende tähelepanu saada. Niisiis tasub kommenteerijana iga oma sõna väga läbi mõelda. Iial ei tea, millal tabab pelgalt naljaviluks või tähelepanu saamiseks kirjutatud kommentaar kellegi kõige suuremat ebakindlust või nõrgemat kohta.

Võib juhtuda, et sinu arvates lõbus ütlus valmistab teisele tohutu suure hingevalu. See on lihtsalt üks sotsiaalmeedias suhtlemise iseärasus, millega peame arvestama ja millele võiksime alati enne kommentaari lisamist mõelda. Ära unusta ka seda, et kõik sisestatud kommentaarid, pildid või muu info võib ühel või teisel juhul jääda internetti ringlema ja sulle hiljem kahju või pahameelt teha.

Abi ja nõu küsimine on okei

Kui satud veebis keerulisse, piinlikku või ohtlikku olukorda, on abi ja nõu küsimine täiesti okei! Ise hakkama saamine ja olukordade lahendamine on küll väärt oskus, aga seejuures ei maksa unustada, et kui olukord väljub kontrolli alt, on ikkagi targem paluda spetsialistidelt abi.

Mis saab näiteks siis, kui kius internetis muutub süsteemseks – on kestnud juba pikka aega ega näita vaibumise märke? Mida saame ära teha, et internetis õelutsejad endast üldse eemal hoida? Mida kindlasti teha ei tasuks?

Nõu annavad veebikonstaablid Jana Frolova-Alferjev ja Karmen Raud:

1. Ära vasta. Kui keegi proovib sind solvata, siis ära allu provokatsioonile ehk ära vasta.

2. Salvesta kõik solvangud, sest need on tõendid. Seejärel blokeeri kiusaja ja teavita moderaatoreid pahatahtlikust tegelasest, et selle keskkonna administraatorid saaksid eemaldada kiusaja konto või selle külmutada.

3. Kindlasti räägi juhtunust enda vanematega ja otsustage koos, kuidas edasi tegutseda. Kiusamisvormid on erinevad ja tuleb ette, et päriselus tekkinud konflikti otsustatakse lahendada hoopis internetis. Siin saavadki abiks olla vanemad, kool, psühholoog, lasteaed ja teised.

4. Tee oma konto privaatseks ja vali, kellele enda sõbralistist postitusi näitad. Kiusajad varjuvad tihti interneti anonüümsuse taha, kuid internet annab ka kiusatavale võimalusi. Näiteks saab enda konto teha privaatseks, et võõrad inimesed ei näeks sinu postitusi ega saaks neid kommenteerida. Lisaks saab ka valida, kellele enda sõbralistist postitusi näitad. Selline seadistamine võtab küll rohkem aega, kuid võib pikemas perspektiivis postitajat siiski kaitsta.

5. Kui vaja, sulge oma konto mõneks ajaks. Kui kiusamine on kestnud pikemat aega, tasub mõelda kas või enda konto sulgemisele mõneks ajaks. Või konto muutmisele nii privaatseks, et saad suhelda vaid enda tegelike sõpradega. Juhul kui kiusaja on näiteks kooli- või klassikaaslane, tuleb kindlasti suhelda nii õpetajate kui ka teise lapse vanematega. Kiusamine jätab oma jälje lapse psüühikale ja alati tasub ka uurida, kas laps tahaks mõne spetsialistiga privaatselt rääkida.

6. Ära vasta kiusajale samaga ehk ära hakka teda samuti taga kiusama. Näiteks TikTokis on suure jälgijaskonnaga sisuloojad oma videotes siiski selgesõnaliselt väljendanud, et neile ei meeldi ja nad ei tolereeri lugupidamatut käitumist oma lehel. Ehk ebameeldivat olukorda tuleb selgesõnaliselt väljendada, ent jääda sealjuures võimalikult neutraalseks.

Projekt valmib Delfi, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös