Pealinn udus
“Isegi kui tulekahju lähedalt ei näe, siis kõik see annab tunda ka kilomeetrite kauguselt,” ütles Kreekas elav Olga, kes viibib hetkel Zakynthose saarel, mis jääb riigi lääneossa.
“Tulin just samal päeval saarele, kui tulekahjud Ateena lähistel pihta hakkasid. Sõitsime läbi nii-öelda suitsupilve. Kogu Attika piirkond (Ateena poolsaarel – toim) oli mattunud suitsuvine ja udu sisse. Minu kodu on umbes 70 kilomeetri kaugusel esimesest suurest tulekoldest. Kaugusest hoolimata oli kogu rõdu tahma täis, väljas ei saanud normaalselt hingata ja hoidsime aknad-uksed kinni,” ütles Olga.
Olga sõnul lasti Ateena keskuses ja äärelinnas inimestel kanda kaitsemaske, kuigi õhutemperatuur oli üle 40 kraadi.
“Konditsioneerid töötasid igal pool täisvõimsusel ja elektrijaamad olid üldiselt ülekoormatud. Hoiatati elektrikatkestuste eest. Elektrijaama töötajad olid kogu aeg stand by (ootel – toim) nii ülekoormuse, katkestuste kui ka tulekahju ohu tõttu."
Lisaks tuli eelmise nädala algul päästa tulekahjust antiikset kultuuripärandit. Tuli neelas tuhandeid aastaid säilinud antiikvara Ateena lähistel.
Puutumatu Evia saar kannatab
“Kõige rohkem on nüüdseks kannatada saanud Kreeka üks rohelisemaid, kuid massturismist puutumata saari – Evia saar,” tõdes Olga. “Sealt on evakueeritud üle kahe tuhande inimese. Inimesed jätsid oma kodud ja paljud võisid saarelt lahkumise ajal näha, kuidas leegid aina lähenesid nende küladele ning majadele.”
Evia saar oli Olga arvates looduslikus mõttes puutumata pärl, mida kaunistasid rohelised metsad. “Ja nüüd on sellest järel tahm ja tuhk.” Saare metsa- ja maastikupõlengute kustutamisel osales üle 600 tuletõrjuja.
Peloponnesose poolsaarel elektrit pole
”Siia linna pole tuli jõudnud ja loodetavasti ei jõuagi, aga ümberringi on tulekoldeid mitmeid ning päikest pole põlengute tagajärjel tekkinud suitsu tõttu mitu päeva näinud. Linnas on sadanud alla tuhka, lennukid käivad kogu aeg merest vett võtmas,” ütles Kalamata linnas elav Leevi.
Hoolimata asjaolust, et lähim tulekolle on enam kui 20 kilomeetri kaugusel Kalamata linnast, on Leevi sõnul linnas vahepeal selline suits, mis põhjustab lausa iiveldust.
“Elekter ja internet on mõnes kohas ära, kaardiga maksta ei saa,” tõdes Leevi. Tema sõnutsi on kohalikud usaldavad inimesed, saad paberil arve ning maksad ära siis, kui kaardimakse võimalus taastatakse.
Turistilemmikust järel vaid tuhk
“Rhodosel on tulekahjule pandud piir, aga kuna on väga kuum ja suur tuleoht, siis tuletõrjujad on nii-öelda stand by, et olla kohe valmis appi minema,” ütles Rhodose saarel elav Kaidi.
Kaidi sõnul olid Rhodose saarel abiks lisaks päästjatele ka palju vabatahtlikke, kes aitasid evakueerida nii inimesi kui ka loomi. “Aga tuli jõudis nii päästjatest kui ka vabatahtlikest ette. Ligi 10 000 aakrit metsa ja põllumaad hävis,” tõdes Kaidi.
Põlengute ajal oli Rhodosel probleeme nii elektriühenduse kui ka veesüsteemiga.
Olga sõnutsi töötasid vabatahtlikud täiel rinnal, et päästa ka loomi. “Kreekas karjatatakse ju kitsi ja lambaid looduses vabalt, nii-öelda vana traditsioonilise viisi järgi.” Kuid kuidas sa päästad kogu karja, mõtiskles Olga. Lisaks, kuidas päästa kõik koduloomad ja hulkuvad koerad-kassid, keda on tema sõnul Kreekas väga palju.
Hetkel ainuke lootustandev kiir on inimeste abikäsi. “Kogutakse rahalist abi, toitu, ravimeid, vett. Suuremad supermarketid toetavad suurte kogustega tuletõrjujaid ja vabatahtlikke vee ja söögiga, isegi jäätist viiakse neile," tähendas Olga.
Ka mõned Euroopa riigid on Kreekale appi läinud. Põlengute ohjamiseks on abikäsi ja varustust saadetud näiteks Poolast ning Rumeeniast.
Kui vähegi võimalik, paluvad Kreekas elavad eestlased kodumail olevatel eestlastel Kreekat abistada või toetada. Seda saab teha näiteks Punase Risti kaudu, mainis Kaidi.
