Nakkuskordaja kahaneb, ent muud tegurid tõusevad endiselt. Fischer: kasv, mis ei taha pidurduda, on kindlasti probleem

Nakatumiskordaja langus kui esmapilgul positiivsena näiv areng ei kätke eneses piisavat mõju, võimaldamaks pandeemia tuules sügisele kergema südamega vastu astumist - nakatunute arv ja haiglapatsientide number on endiselt tasapisi kasvamas. Selle taustal on ettevalmistuvalt kogunemas terviseameti staabid nii põhjas kui lõunas.

"Näeme, et oleme kasvutrendis," nentis matemaatik Krista Fischer üldjoonte kohta, mis praegust epidemioloogilist olukorda ilmestavad. See tähendab, et alaneva nakatumiskordaja taustal ei tasu ühiskonnal end lõdvaks lasta. Kaugel sellest.

Näiteks üks numbritest, mis küll tasakesi, ent jõudsalt suureneb, on koroonaviirusega haiglaravil viibijate arv. "Tuleb silmas pidada, et haiglaravil pole hetkel mitte need, kes täna-eile nakatunud, vaid need, kes on viimase 2 nädala jooksul endale nakkuse külge korjanud," märkis Fischer. Seetõttu on hiljuti nakatunud isikute haiglaravile sattumist oodata nii umbes paari nädala jooksul. Kuid kas ja millal näiteks sümboolse 100 patsiendi piir ületatakse, Fischer täpsemalt prognoosida ei oska.

Selle najalt kerkib õhku järgmine küsimus: kuidas peab haigestunute lisandumise foonil vastu siinne tervishoiusüsteem? Kas ja mis number on seatud piiriks, mille baasil asutakse ümber korraldama plaanlist ravi ja rakendama elanikkonnale täiendavaid viirusevastaseid meetmeid?

Asjakohaseid mõtteid jagati Delfile nii terviseametist kui ka teadusnõukojast.

Staabid kogunevad