VIDEOÜLEVAADE | Vaata ajajoonelt, kuidas valitsusliidrid soperdasid presidendikandidaadi esitamisega

Tänaseks on selge, et ühelegi võimalikule presidendikandidaadile pole piisav toetus - 68 häält - Riigikogus kindlustatud. Koalitsioon süüdistab opositsiooni ja vastupidi, ent kogu protsess näis esimesest hetkest mõranevat juba kõrgeimal tasandil, nagu nähtub valitsusjuhtide ohtratest pöördumistest meedias.

Presidendivalimised said tõelise hoo sisse suve hakul, kui EKRE soosiku Henn Põlluaasa kõrvale kerkisid sisulised arutelud mitmete teiste nimede üle. Selgem fookus võimaliku kandidaadina püsis akadeemik Tarmo Soomere peal, kes andis ise märku valmidusest kandideerida riigipea kohale, ja sisenes presidendirallisse aktiivsemalt Jüri Ratase eestvedamisel juuli keskel, kui teised koalitsiooniliidrite soosikud ära langesid. Delfile teadaolevalt andis Jüri Ratasele eitava vastuse endine välis- ja kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) ja ka Eesti esimene justiitsminister Jüri Raidla keeldus.

Tänaseks on ka luhtunud katse üles seada Tarmo Soomeret, kes ei leidnud ühest toetust juba koalitsiooni siseselt.

Vaata videost, kuidas Soomere kandidatuuri esitamine täpselt kreeni vajus.

Video taustal ripuvad õhus need küsimused:

Kui realistlik on "plaan B" ehk Keskerakonna idee üles seada varukandidaadina Jüri Ratast võimaliku tupikseisu puhul, milleks ollakse teed sillutatud mitmeid kuid?

Millist kandidaati tahab tänase seisuga üles seada Reformierakond, kes ei leidnud enda ridades üksmeelt Tarmo Soomere osas?

Kui tõsised on Eesti Rahva Muuseumi juhi Alar Karise väljavaated, kellele Jaanus Karilaid viitas võimaliku ühiskandidaadina?