MTV korrespondendi Petri Saraste hinnang on karm.
„Valimissüsteem on väga keeruline, mistõttu saab poliitikat teha. Kabinetid on olulises rollis. Kandidaatidele võib olla lausa poliitiline enesetapp teatada kandideerimisest liiga vara. Kandidatuur avalikustatakse pigem viimasel päeval,” ütles Saraste. „Nii kipub selgi korral juhtuma, kuigi viis aastat tagasi lubati, et see ei kordu kunagi. See oli täiesti naeruväärne farss.”
Helsingi ülikooli doktorant Veikko Jarmala tuletas meelde, et sellisel poliitilisel süsteemil on ajaloolised põhjused.
„Enne 1938. aastat ehk esimese iseseisvuse ajal ei olnud Eestis üldse presidenti. Riigijuhina tegutses peaminister. Kui 1992. aastal tehti uus põhiseadus, ei tahetud presidendile eriti võimu anda. Kodanikel oli autoritaarsest valitsemisest villand. Tseremoniaalsust peeti piisavaks, nii et president otsustati valida parlamendis või valijameeste süsteemiga,” ütles Jarmala.
MTV märgib, et presidendi roll pidi algselt olema vähem poliitiline, kui see välja kukkus, ja presidendi sisepoliitiline võim on Eestis praegu oluline. Jarmala sõnul suudab president mõjutada valitsuse moodustamist ning tähtsamate ametnike ja kohtunike nimetamist.
Eestis elava ettevõtja Wilma Schlizewski hinnangul on president kodanikele üsna kauge.
„Presidendi olemus on üsna erinev Soomes olevast. Meil on president „maa isa” või „maa ema” ja president võtab aktiivselt sõna erinevate asjade kohta. Eestis president nii palju seda ei tee,” ütles Schlizewski.
Schlizewski sõnul võib Eestis ka presidendi sool olla mõju sellele, kuidas temasse suhtutakse.
„Tänavatasemel on veidi sellist „mida need tüdrukud ka teavad” juttu ja kõik tüdrukud on kassapreilid,” ütles Schlizewski.
Ylele kommenteeris valimisi ERR-i poliitikatoimetaja Toomas Sildam.
„Praegusel hetkel otsitakse erakondades palavikuliselt sellist kompromisskandidaati, keda oleks valmis lisaks koalitsioonierakondade parlamendifraktsioonidele toetama ka vähemalt üks opositsioonierakond,” ütles Sildam.
Yle teatab, et olukord jõudis eelmise nädala lõpus täielikku ummikusse, kui Tarmo Soomere erakondi veenda ei suutnud.
Yle mainib, et kandidatuurile ütles ei pikaaegne diplomaat ja mitmekordne minister Jüri Luik.
„Mitu tõsiselt võetavat isikut on keeldunud. Ilmselt ei olnud nad kindlad, et nende toetus parlamendis on päris nii suur, kui neile veenmisfaasis on lubatud,” kommenteeris Sildam.
Ka Yle tuletab meelde Kaljulaidi valimist kui paanikalahendust.
Tsiteeritakse politoloog Tõnis Saartsi, kelle sõnul on presidendiinstitutsioon kinni põhjamudas.
Saartsi sõnul ei võta erakonnad presidendivalimisi piisavalt tõsiselt ja kohalike omavalitsuste valimisteks valmistumine näib olevat tähtsam.
Sildami hinnangul on ummiku üks põhjus see, et Tarmo Soomere osutus arvatust nõrgemaks kandidaadiks.
MTV-le andis kommentaari Ahto Lobjakas, kes võrdles valimisi tsirkusetrikiga.
„Kõik hoitakse nii nähtamatuna kui võimalik. Oleme olukorras, kus meil ei ole kandidaate, valimisprogrammi, väitlust ega valimisi, mida saaks kontrollida,” ütles Lobjakas. „Neid nimetatakse valimisteks, aga need meenutavad rohkem tsirkuse mustkunstitrikki, kus jänes tõmmatakse välja torukübarast.”
Lobjakas ütles, et kandideerimine on kandidaadi jaoks igal juhul halb valik.
„Kes iganes end kandidaadiks kuulutab, teeb samas poliitilise enesetapu. Kandidaadi tee katkeb kiiresti, kui olla ainus kandidaat või kandidaat, kes ei suuda selgelt näidata erakondadele piisavat toetust,” ütles Lobjakas.
