Irja Lutsar: riik pakub meile tasuta tervist ja inimesed ütlevad sellest ära

Vaktsineerimispassid, kolmas vaktsiinidoos, karjaimmuunsuse puudumine, vaktsineerimise aeglane tempo… küsimusi ja muresid on Eestis küllaga. Viroloog Irja Lutsar ei suuda aga mõista, miks inimesed tasuta pakutud tervist vastu võtta ei taha.

Lutsari sõnul ei näita COVID-19 vähimatki vaibumise märki ning nakatumisnumbrid aina tõusevad. „Minu mõistus ei võta, miks inimesed ei vaktsineeri,“ sõnas viroloog. „Vaktsiinist saab ennekõike kasu see inimene, kes vaktsineerib. Tema ei nakatu nii kergelt, ei põe rasket haigust ega sure ära. Need peaksid olema piisavad põhjused.“

Paar päeva tagasi teatas COVID-19 vaktsiini loojaid juhtinud sir Andrew Polland, et deltatüve tõttu polegi koroona puhul karjaimmuunsuse saavutamine võimalik. Lutsar on temaga nõus: „Andrew Polland on väga suurte teadmistega inimene ja usun, et tal on õigus. Kuna koroonaviirus on nii muutuv, ei teki sellist karjaimmuunsust nagu näiteks leetritega.“ See ei tähenda siiski, et vaktsineerimisest kasu ei ole. Viroloog toonitas, et vaktsineeritud võivad küll haigestuda, ent põevad viiruse kergemini läbi ja nakatavad vähem teisi inimesi. „Kõik koroonasse nakatunud patsiendid, kes praegu intensiivraviosakonnas viibivad, on vaktsineerimata,“ sõnas Lutsar.

Mitmes riigis on kolmanda vaktsiinidoosi manustamist planeerima hakatud. Kas ka Eesti on sellele mõelnud? „Loomulikult,“ kinnitas Irja Lutsar. „Küsimus on selles, et kellele, millega ja millal. Kes on need inimesed, kes kolmandat doosi eelkõige vajavad? Millega kolmandat vaktsiini teha? Millal selleks optimaalne aeg on?“ Ükski Euroopa Liidu riik pole kolmanda vaktsiinidoosi manustamiseks veel luba saanud. Viroloog rõhutas, et kolmas vaktsineerimine ei tähenda vaktsiinide efektiivsuse vähenemist. Ta rääkis hiljuti ilmunud Pfizeri ja Moderna uuringutest – need näitavad, et ka siis, kui vaktsineerimisest on möödas kuus kuud, on vaktsiini tõhusus üle 80%.

Kuidas inimesi vaktsineerima veenda? „Ma ausalt ei tea,“ tunnistas Irja Lutsar nukralt. „Ma ei suuda mõista, kuidas oleme jõudnud olukorda, kus riik pakub meile tasuta tervist, aga inimesed ütlevad sellest ära. Väga paljudes riikides sellist võimalust ei ole. Inimesed peavad oma tervise eest maksma, raha puudumisel tihti elu hinnaga.“ Üha rohkem ettevõtteid on vaktsineerimise eest hüvesid pakkuma hakanud. Paar päeva tagasi kuulutas Põhja-Eesti regionaalhaigla välja loosimängu, kus vaktsineeritud võitja endale iPhone’i saab. „Kuidas jõudsime olukorda, kus peame inimesi premeerima, et nad iseenda eest hoolitseksid?“ ei mõista Lutsar.

Viroloogi arvates on avalikes kohtades vaktsineerimispassi nõudmine hea mõte. Ta toonitas, et vaktsineerima peaksid siiski ka need inimesed, kes kohvikus ega teatris ei käi. „Kui haigus on nii laialt levinud, pole vaja kontserdile ega kohvikusse minna, et nakatuda,“ sõnas Lutsar. Tema arvates on vaktsineerimise individuaalsest kasust vähevõitu räägitud. „Inimene ei pea vaktsineerima selleks, et teised restoranis käia saaksid. Ta peaks vaktsineerima, et ise terve püsida.“