Talibani valitsemisaeg oli eriti karm naistele: töötamine ja üksi väljas käimine keelatud, sundabielud, peksmine ja piinamine

Kui Taliban valitses Afganistani aastatel 1996-2001, kehtestati šariaadiseadused kõige karmimas tõlgenduses, mis tähendas, et naised ei tohtinud töötada, tüdrukutel oli keelatud koolis käia ja naised pidid näo avalikus kohas kinni katma.

Naisi karistati oma arvamuse väljaütlemise eest, nad loobiti abielurikkumise eest kividega surnuks ja sunniti ülikonservatiivselt riietuma.

Kodust lahkudes pidid naistel alati kaasas olema meessoost sugulased.

Talibani reeglid naistele:

* Naist ei tohi näha tänaval veresugulasest saatja või burkata.

* Et ükski mees ei tohi kuulda naise samme, ei tohi naised kanda kõrge kontsaga kingi.

* Võõras ei tohi kuulda naise häält, kui ta räägib avalikus kohas kõva häälega.

* Et takistada naiste nägemist tänavalt, peavad kõik aknad elumajade esimestel korrustel olema üle värvitud või kaetud.

* Naistel on keelatud lasta end pildistada, filmida või näidata end ajalehtedes või raamatutes või poodides või kodus.

* Sõna „naine” tuleb eemaldada kõigist kohanimedest.

* Naised ei tohi minna rõdule.

* Naistel on keelatud esineda raadios, televisioonis või avalikel kogunemistel.

On mitmeid teateid selle kohta, et Taliban käis ukselt uksele ning koostas nimekirja naistest vanuses 12-45, keda sunniti siis islamistlike võitlejatega abielluma. On teateid, et viimastel päevadel on Talibani sõjapealikud pärast provintsikeskuste vallutamist nõudnud vallaliste naiste väljaandmist võitlejatele abikaasadeks.

Juulis ahistasid ja nuhtlesid Talibani võitlejad pangakontorite naistöötajaid Kandaharis ja Heratis. Nad viisid naised nende kodudesse ja keelasid neil tööle naasta. Töökohad anti nende meessoost sugulastele.

Talibani reeglite järgi ei tohi naised ilma meessoost saatjata kodust lahkuda ega valida ise riideid, mida kannavad. Teadete kohaselt tappis Taliban Balkhi provintsis hiljuti noore naise, kes kandis liibuvaid riideid ja kellel polnud meessoost saatjat. Teda rünnati, kui ta kodust lahkus. Kusjuures tapmise ajal kandis naine burkat.

Talibani valitsemisajal kannatasid reegleid rikkunud naised alandamise ja avaliku peksmise all Talibani usupolitsei poolt. Taliban viis läbi ka avalikke hukkamisi, raius maha varaste käsi ja loopis kividega surnuks abielurikkumises süüdistatud naisi.

Mõningaid näiteid Talibani karmidest karistustest naistele:

* 1996. aasta oktoobris raiuti naisel maha pöidla ots, sest tal olid küüned lakitud.

* Radio Shari’a teatel vahistati ja karistati 1996. aasta detsembris 225 Kabuli naist šariaadiseaduste järgsete riietumisreeglite rikkumise eest. Naisi piitsustati vastu jalgu ja selga.

* 1997. aasta mais sunniti autost välja viis CARE Internationali töötajat, kellel oli siseministeeriumi luba teha uurimistööd hädaolukorra toiduprogrammi jaoks. Naisi solvati ja sõimati valjuhääldi kaudu ning peksti siis 1,5-meetrise metallist ja nahast piitsaga.

* 1999. aastal hukati seitsme lapse ema oma mehe tapmise eest staadionil 30 000 pealtvaataja ees. Enne hukkamist oli naine kolm aastat vangis ja teda piinati peaaegu surmani, aga ta keeldus end süüdi tunnistamast, et kaitsta tütart, kes oli väidetavalt tegelik süüdlane.

* Afgaani tüdruk Bibi Aisha anti hõimude tüli lepitamise protsessi käigus naiseks teise perekonda. Kui ta seal kogetud vägivalla eest põgenes, andis Talibani sõjapealik käsu tüdruku karistamiseks hoiatuseks teistele tüdrukutele, kes võivad tahta teha sama asja. Tüdrukul lõigati ära kõrvad ja nina ning ta jäeti surema.