Afganistani arvatavad uued juhid on juba Nõukogude armee vastu sõdinud mulla Baradar ja usklike juht Akhundzada

Talibani juhid on saabunud maapaost Katarist tagasi Afganistani. Nende hulgas on Talibani kaasasutaja mulla Abdul Ghani Baradar, keda tervitas lennujaamas rõõmustav rahvahulk. Tõenäoliselt saab temast Afganistani uus juht.

Mulla Abdul Ghani Baradar

Vaid üheksa kuud tagasi poseeris Baradar koos USA presidendi Donald Trumpi välisministri Mike Pompeoga fotodel rahukokkuleppe allkirjastamisel, millest praegu pole enam midagi alles, vahendab Daily Mail.

Kui Talibani üldine juht on mawlawi Hibatullah Akhundzada, on Baradar selle poliitilise tiiva juht ja üks tuntumaid nägusid, kes on osalenud rahuläbirääkimistel Kataris.

53-aastane Baradar oli Talibani endise juhi mulla Mohammed Omari asetäitja. Mulla Omari toetus Al-Qaida juhile Osama bin Ladenile viiski USA juhitud sissetungini Afganistani pärast 9/11 terrorirünnakuid.

Baradar on sündinud Afganistani Uruzgani provintsis 1968. aastal ja kasvanud üles Talibani sünnilinnas Kandaharis.

Baradar võitles 1980. aastatel mudžaheedide ridades Nõukogude armee vastu, kuni see 1989. aastal välja viidi.

Seejärel sattus Afganistan verisesse kodusõtta rivaalitsevate sõjapealikute vahel ja Baradar asutas Kandaharis koos mulla Omariga islamikooli.

Kaks mullat osalesid Talibani liikumise asutamises. Nende ideoloogia on olnud islamismi äärmuslik vorm ja eesmärk islamiemiraadi loomine.

Fanaatilisuse, ahnete sõjapealikute vihkamise ja Pakistani salateenistuste finantsabi toel haaras Taliban 1996. aastal Afganistanis võimu.

Baradaril oli Talibani tollase viieaastase valitsemisaja jooksul mitmeid erinevaid rolle. USA sissetungi ajal 2001. aastal oli ta kaitseministri asetäitja.

Talibani võimult kukutamise järel läks Baradar maapakku, aga jäi Talibani juhtkonnas eksiilis aktiivseks.

2010. aastal leidis USA Luure Keskagentuur (CIA) Baradari Pakistani suurimast linnast Karachist ja sama aasta veebruaris vahistas ta Pakistani luureteenistus (ISI).

2018. aastal vabastati Baradar aga Trumpi administratsiooni taotlusel osana läbirääkimistest Talibaniga Kataris, sest arvati, et ta võib aidata rahu sobitada.

2020. aasta veebruaris allkirjastas Baradar Doha kokkuleppe, milles USA lubas Afganistanist lahkuda tingimusel, et Taliban sõlmib võimujagamiskokkuleppe Afganistani presidendi Ashraf Ghani valitsusega.

Doha kokkulepe kuulutati tähtsaks rahudeklaratsiooniks, aga see on osutunud vaid Talibani trikiks.

Džihadistid ootasid ära USA vägede Afganistanist lahkumise ja alustasid suurt pealetungi, mis lõppes pühapäeval võidukalt Kabuli hõivamisega ja mis tähendab USA juhitud koalitsiooni 20 aastat kestnud töö nullimist.

Mawlawi Hibatullah Akhundzada – Afganistani tulevane emiir ja Talibani usujuht

„Usklike juht” Akhundzada on Talibani kõrgeim juht, kellel on viimane sõna organisatsiooni poliitiliste, usualaste ja sõjaliste otsuste üle.

Oodatakse, et Akhundzada võtab omale Afganistani emiiri tiitli.

Arvatavasti umbes 60-aastane Akhundzada ei ole tuntud oma sõjalise strateegia poolest, vaid on islamiõpetlane ja juhib Talibani sellelt põhjalt.

Akhundzada võttis juhtimise üle 2016. aastal, kui Talibani eelmine juht Akhtar Mansour hukkus USA droonirünnakus Pakistani piiril.

Pärast juhiks saamist võttis Akhundzada truudusvande Al-Qaida juhilt Ayman al-Zawahirilt, kes nimetas Akhundzadad „usklike emiiriks”.

Akhundzada ülesanne oli pärast tema eelkäija tapmist võimuvõitluses korraks killustunud sõjalise liikumise taasühendamine. Samuti paljastas Akhundzada, et Talibani juhtkond oli mulla Omari surma aastaid varjanud.

Akhundzada avalikud esinemised on piirdunud sõnumitega islamipühade puhul.

Akhundzada sündis umbes 1960. aastal islamiõpetlase pojana Kandahari provintsi Panjwayi piirkonnas.

Tema pere pidi Nõukogude Liidu sissetungi järel kodust põgenema ja ta ühines noore mehena vastupanuliikumisega.

Akhundzada oli 1990. aastatel üks esimesi Talibani värvatuid ja ta avaldas kohe muljet oma islamiseaduste tundmisega.

Kui Taliban vallutas Afganistani lääneosas asuva Farah’ provintsi, pandi Akhundzada seal kuritegevusega võitlema.

Kui Taliban vallutustega edasi liikus, sai Akhundzadast sõjakohtu juht ja ülemkohtu asejuht.

Pärast USA sissetungi 2001. aastal sai Akhundzadast Talibani islamiõpetlaste nõukogu juht ja ta arvatakse olevat paljude fatvaade autor. Need on muu hulgas puudutanud mõrvarite ja abielurikkujate avalikku hukkamist ning varastel käte maharaiumist.

Enne Talibani uueks juhiks nimetamist jutlustas ja õpetas Akhundzada Reutersi andmetel umbes 15 aastat Pakistani edelaosas Kuchlaki linnas asuvas mošees.