Boris Johnson: me saavutasime oma tuumikmissioonis Afganistanis edu

Suurbritannia peaminister Boris Johnson esines parlamendi alamkoja erakorraliselt kokku kutsutud Afganistani-teemalisel istungil.

Johnson ütles alustuseks, et ohver Afganistanis on kõrvetatud Suurbritannia rahvuslikku teadvusse. Tema sõnul on Afganistanis teeninud 150 000 Briti sõjaväelast, vahendab BBC News.

Johnson lubas, et Briti valitsus teeb kõik, mis suudab, et toetada neid, kes toetasid Ühendkuningriigi missiooni Afganistanis.

Johnson ütles, et ligi 20 aastat on möödunud 9/11 rünnakutest, mis viisid NATO liitlaste Afganistani minekuni, et „teha mida me iganes suudame Afganistani stabiliseerimiseks”.

Konservatiivist parlamendiliige Tobias Ellwood küsis Johnsonilt, kas ta nõustub, et nüüd antakse võim tagasi nendele samadele vastastele, kelle vastu sõdima mindi.

Johnson vastas, et „me saavutasime edu selles tuumikmissioonis” ja terroristide väljaõppelaagrid Afganistanis hävitati. „Plaanid nurjati, sest meie sõjaväelased olid seal,” lisas Johnson.

Johnsoni sõnul ei ole kahe aastakümne jooksul Afganistanist Lääne vastu algatatud ühtki terrorirünnakut.

Johnson ütles, et sündmused Afganistanis ja kokkuvarisemine arenesid kiiremini kui isegi Taliban ise ootas, aga tema sõnul ei ole aus öelda, et valitsus ei olnud üldse valmistunud.

Johnsoni sõnul valmistati Briti kodanike äratoomiseks palju kuid.

Endine peaminister Theresa May küsis Johnsonilt, kas ta rääkis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga võimaliku alliansi kokkupanekust ameeriklaste asendamiseks Afganistanis.

Johnsoni sõnul on illusioon, et Suurbritannia partnerite hulgas oleks isu jätkuvaks sõjaliseks kohalolekuks või sõjaliseks lahenduseks. See kõik lõppes Johnsoni sõnu NATO lahingumissiooni lõpuga 2018. aastal.

Johnsoni sõnul ei saaks Lääs ilma ameeriklaste logistika ja võimsuseta missiooni jätkata.

Johnson ütles, et on viimastel päevadel rääkinud paljude Lääne liidritega ja kõik on olnud ühel meelel, et iga riigi jaoks oleks viga tunnustada mis iganes uut režiimi Kabulis enneaegselt või kahepoolselt.

„Me otsustame selle režiimi üle valikute järgi, mida ta teeb, ja tegude järgi, mitte sõnade järgi, suhtumise järgi terrorisse, kuritegevusse ja narkootikumidesse ning humanitaarse ligipääsu ja tüdrukute õiguste järgi saada haridust,” ütles Johnson.