„Appi! Ma lihtsalt ei suuda keskenduda!” 7 nippi, kuidas sel kooliaastal efektiivsemalt õppida

Kes meist poleks kuulnud naljatlevaid nõuandeid, et kui panna raamat ööseks padja alla, siis küll see tarkus pähe hakkab? Või kui kirjutada kontrolltööd sama pastakaga, millega koolitunnis konspekteerisid, kukub kindel 5. Mis küll niimoodi viga oleks? Siin on mõned pisut tõsiseltvõetavamad soovitused, mida teha, et õppimine paremini sujuks.

Alustuseks aga pisike kontrolltest. Loe ja vasta oma peas järgmistele küsimustele.

• Kas oled kogenud pettumust, sest veetsid kogu õhtu õppides, aga hiljem polnud kasu ikka justkui midagi?
• Kas oled kunagi tundnud, et saadud hinne või tagasiside ei peegeldanud absoluutselt sinu tegelikke pingutusi?
• Kas sul on tulnud ette, et mahukat ja rasket materjali läbi võttes mäletad järgmine päev ainult imepisikest osa sellest?

Kui vastasid jah juba ühele küsimusele neist, võib järgmistest soovitustest sulle tõenäoliselt palju abi olla.

1. Tööta välja kindel rütm

Enamasti ei ole kodutöödele kulunud aeg tegelikult üldse mitte väike. Vastupidi, teinekord möödub justkui kogu õhtu õppimise tähe all. Ometi ei ole tulemus hiljem see, mida ootasid. Põhjus võib olla lihtne – vale rütm.

Juhul kui kodutöid on palju, ei ole üldse vale end aeg-ajalt, pärast mõne ülesandega lõpule jõudmist premeerida. Näiteks sotsiaalmeediaga. Küll aga tuleks seada selged piirid. Juhul kui end pärast 15 minutit õppimist kogemata 40 minutiks telefoni scroll’ima unustada, võib õppimine võtta halvimal juhul ka 6–7 tundi päevast. Teistpidi – kui võtta poolteist tundi, et süvenenult õppetöösse sukelduda, pärast mida lubada endale 15 minutit sotsiaalmeediat, võib sama koguse õppematerjali läbi töötada kaks, kui mitte kolm korda lühema ajaga.

Kui kasutada oma aega targalt, jõuab samas päevas veel rahulikult sõpradega kokku saada, videokõneisd pidada, väljas sportida või hoopis rahuliku südamega Netflixi vaadata. Lubades endale aga liiga pikki, kontrollimata sotsiaalmeedia pause, kipub sageli teisteks toimetusteks päevas aega nappima.

2. Kõrvalda segajad

Me kõik teame seda pidevat vajadust üht või teist äppi scroll’ida. Suurem osa kordadest ei leia me sealt, mida ootasime, ja paneme selle sama targalt jälle kinni. Siiski – jõuab mööduda ainult natuke aega, kui haarame automaatselt uuesti telefoni järele. Küll kirjutab sõber sõnumi. Seejärel saadab mõni äpp järjekordse teavituse. Kuidas ma siis ometi ei ava seda? Selleks et mitte lasta end sellest tüütust harjumusest häirida, eemalda segajad. Pane telefon eemale või lülita teavitused välja. Arvutis hoia lahti aga ainult need aknad, mis päriselt õppimisele kaasa aitavad.

3. Vaheta õpikeskkonda

Kuigi kodutööde nimetusse on sõna „kodu” juba justkui sisse kirjutatud, ei tähenda see siiski, nagu peaks õppima ainult ja ainult koduseinte vahel. Seda enam, et kodus on nii palju muid ahvatlusi, mida tehes õppimist pidevalt edasi lükata. Uuringud on näidanud, et õpikeskkonna vahetamine võib keskendumisvõimele tublisti kaasa aidata. Seega kui tunned, et ei suuda kodus süveneda, mine proovi vahelduseks õppida näiteks mõnes vaiksemas kohvikus või raamatukogus. Viimases on sageli palju teisi õpilasi ees ootamas – nähes neid süvenenult tööd tegemas, annab see endalegi motivatsiooni ja tahtmist juurde.

4. Leia sõber, kellega koos õppida

Niisama sõpradega lobisemine ei aita õppetööle keskendumisele just kuigivõrd kaasa. Hoopis teine lugu on siis, kui töötate sõbraga sama eesmärgi nimel. Kas oled tähele pannud, et mõne sõbraga koos koolitöid tehes sujub õppimine kuidagi eriti hästi? Samal ajal kui mõne teisega toote te teineteisele ainult pahandust kaela – mõtlete üheskoos välja üha uusi mooduseid, kuidas õppimisega alustamist muudkui edasi veeretada. See on täiesti okei! Kui sul on juba keegi, kellega moodustate hästi toimiva duo, siis püüdke teineteisele kasulikud olla. Tehke aeg-ajalt kokkusaamisi või õppige üheskoos näiteks videokõne vahendusel. Nii on õppimine tükkmaad lõbusam, aga ka efektiivsem, sest aitate teineteisel järjel püsida ja saate vahepeal teineteise teadmisi kontrollida. Ka pole siis põhjust pidevalt telefoni järele haarata.

5. Vali õige muusika

Inimesi on kahte sorti. On neid, kellelt röövib mis tahes kõrvaline heli, k.a muusika, igasuguse keskendumisvõime. Aga ka neid, kelle jaoks on surmvaikus täiesti väljakannatamatu. Tegelikult ei pruugi muusikakuulamine tõesti alati halb olla. Küll aga oleneb väga palju nii žanrist kui ka muusika valjusest. Öeldakse, et sõnadega laulud võivad olla teinekord päris häirivad, sest viivad tähelepanu mujale, samal ajal kui vaikne hea taustamuusika võib keskendumisvõimele positiivselt kaasa aidata. Näiteks on leitud, et eriti hea on süveneda, kui taustaks käib klassikaline muusika või mõni instrumentaalpala.

6. Kasuta abimees Google’it targalt ära

Kui sulle tundub õpitav teema mingil põhjusel tohutu keeruline, ei maksa selle pärast veel kohe alla anda. Ära jää ainult oma õppematerjali kinni – kulutad niiviisi teinekord lihtsalt arutult aega! Tänapäeval, kus kogu vajalik informatsioon on ainult mõneminutise guugeldamise kaugusel, oleks patt seda mitte ära kasutada. Kui teema tundub õpikuveergudel liiga keeruline, ära karda paralleelselt ka mujalt abi otsida – kas või õpetlikest YouTube’i videotest. Võib juhtuda, et keegi kuskil mujal on sama teema hoopis lihtsamalt või sinule huvipakkuvamal viisil lahti seletanud. Kes teab – võib-olla tundub niiviisi pärast ka õpikumaterjal hoopis paremini läbi näritav?

7. Premeeri ennast

Ei ole paremat viisi oma eesmärkide poole liikumiseks kui eneseinnustamine. Pole vahet, kui suur või väike ülesanne sul parasjagu käsil on – ikka tasub hoida finišijoon silme ees ja tähistada, kui oled selle ületanud. Preemiaks võib olla mõni seriaal, mille vaatamist sa endale muidu kiirel ajal ei luba, või mõni hea maiustus. Suurema eesmärgi saavutamise puhul miks mitte midagi veel suuremat, mida oled ammu ihanud endale muretseda. Nii ei tundugi õppimine enam nagu töö ja ootad selle juurde naasmist rõõmuga.

Projekt valmib Delfi, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.