Teadlased: Lääne-Euroopa äärmuslikud vihmasajud muutis tõenäolisemaks inimtekkeline kliimamuutus

Lääne-Euroopas juulis suured üleujutused tekitanud rängad vihmasajud muutis tõenäolisemaks kliimamuutus, teatasid teadlased. Tulvades Saksamaal, Belgias ja mujal hukkus vähemalt 220 inimest.

Teadlaste sõnul on ülemaailmne soojenemine muutnud sellised vihmasajud Lääne-Euroopas kuni üheksa korda tõenäolisemaks. Sajud on inimese tekitatud soojenemise tõttu piirkonnas 3-19% intenstiivsemad, vahendab BBC News.

Uuringu läbi viinud teadlased organisatsioonist World Weather Attribution keskendusid tulvadele eelnenud ränkadele vihmasadudele.

Seda tehti osaliselt seetõttu, et osa hüdroloogilistest jälgimissüsteemidest, mis oleksid võinud anda tulvade kohta täpsemat informatsiooni, vesi hävitas.

Sademete andmed Ahri ja Erfti jõgede piirkonnas Saksamaal ja Maasi jõe piirkonnas Belgias näitasid, et ühe päevaga sadas alla 90 millimeetrit vett.

Kuigi teadlased leidsid vihmasadude tugevnemise trendi neis väikestes piirkondades, oli kliimamuutuse mõju tuvastamine keeruline, sest on ka palju loomulikku varieeruvust erinevate aastate vahel.

Et näha tõeliselt tõusvate temperatuuride mõju, tuli analüüsi laiendada ja vaadata suuremat piirkonda Lääne-Euroopas, sealhulgas Ida-Prantsusmaad, Lääne-Saksamaad, Ida-Belgiat, Hollandit, Luksemburgi ja Lõuna-Šveitsi.

Uurijad leidsid, et selles suuremas piirkonnas suurendas inimtekkeline kliimamuutus suvise ühepäevase vihmasaju intensiivust 3-19%.

Tõusvad temperatuurid muutsid vihmasajud tõenäoliselt tulva tekitavatega sarnaseks 1,2-9 korda tõenäolisemalt.

Teadlased märkisid, et praeguse kliima juures on sellist vihmasadu nagu tänavu juulis oodata suvalises kohas Lääne-Euroopas üks kord 400 aasta jooksul.

Jätkuva kasvuhoonegaaside õhku paiskamise ja tõusvate temperatuuridega muutuvad aga sellised rängad vihmasajud tavalisemaks.