Õiguskantsler Ülle Madise piirangutest: testimisnõude rakendamine on ilmselt ebaproportsionaalne

Vaktsineerimisvabadus tähendab seda, et inimene, kes selle otsuse langetab, peab saama vaktsineerida ning kes mingil põhjusel seda ei soovi, tuleb samuti rahule jätta, ütles õiguskantsler Ülle Madise "Aktuaalsele kaamerale".

ERR-i portaal vahendab, et Ülle Madise hinnangul on koroonapassil kui nakkusohutust tõendaval dokumendil seaduslik alus ning teatud asutustel on üldkorraldusest tulenev kohustus seda inimestelt küsida. Samas võib testimisnõue rakendamine, nii tööandja kui inimese enda poolt vaadatuna, osutuda ebaproportsionaalseks meetmeks.

"Seda enam, et kui koos on vaktsineeritud inimesed, siis tõenäosus, et nemad üksteist raskelt nakatavad või et nad seda haigust edasi viivad, on tänaste teadusandmete pinnalt vaadates väga madal. Ja kuivõrd vaktsineerimine on soovijatele olnud kättesaadav, siis ilmselt niisuguseid piiranguid (testimisnõuet - toim.) enam rakendada poleks proportsionaalne," ütles Madise.

Õiguskantsler märkis, et olukorrad, kus COVID-tõendit või testimist nõutakse lihtsalt inimeste kiusamiseks või vaktsineerima sundimiseks, on vastuolus vaktsineerimisvabaduse põhimõttega ja ka põhiseadusega.

"Vaktsineerimisvabadus tähendab seda, et inimene, kes selle otsuse langetab, peab saama vaktsineerida. Kes mingil põhjusel seda ei soovi, siis ka tema tuleb rahule jätta. Ja nüüd need üldkehtivad piirangud peavad alati olema proportsionaalsed ja loogiliselt põhjendatud."

Kõigil on õigus pöörduda piirangute vastu kohtusse

Õiguskantsler toonitab, et kõigil, kes tunnevad, et seatud piirangud tema õigusi rikuvad, on õigus pöörduda halduskohtusse või esitada vaie vabariigi valitsusele. Erandiks pole EKRE esimees Martin Helme, kes hiljuti piirangute vastu kohtusse pöördumisest teatas.

"Meie hulgas on need inimesed, kes õigustatult väga kardavad, näiteks oma lapse tervise pärast. Siis on meie hulgas neid inimesi, kelle ümber on paljud juba põdenud ja seda väga kergelt ja kelle isiklik kogemus ei kattu sellega, millest räägitakse."

Madise sõnul peegeldub valitsuse otsustest avalik arvamus, kuna epidemioloogiliste otsuste asemel tehakse otsuseid poliitiliselt ning seetõttu kipub kriisihaldus kõikjal populistlik olema.