Sotsiaalmeedias läks liikvele eile avaldatud blogipostitus, mis väidab, et Eestis on surnud koroonasse 53 vaktsineeritud inimest. Samuti väidetakse postituses, et vaktsineeritud inimesed surevad 2,5 korda suurema tõenäosusega, kui vaktsineerimata. Terviseamet lükkab tehtud väited ümber.
"Tegemist on esialgsete surmateatiste põhjal kokku pandud andmetega, mis on täpsustamata ja vajavad täiendavat kontrolli. Terviseametile kättesaadava info kohaselt on Eestis surnud üks vaktsineeritud patsient, kelle puhul on märgitud vahetuks surma põhjuseks COVID-19," märgiti pressiteates.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp rõhutab, et selliste täpsustamata andmete põhjal on väga kerge teha ennatlikke järeldusi, mis viivad vale tulemuseni. "Nende 53 vaktsineeritud inimese surmajuhtumi seas on COVID-19 märgitud küll surma käivitava põhihaigusena, kuid reeglina põetakse samaaegselt mitmeid teisi raskeid haigusi. Näiteks kopsuvähiga nakatunud patsiendi surmateatisele võib arst esialgu märkida surma põhjuseks COVID-19, kuid lõplik diagnoos on siiski vähihaigus. Nende 53 surmajuhtumi puhul ei ole lõplik surma põhjus veel selge. Kutsun inimesi üles rahulikkusele ja mitte tegema järeldusi sotsiaalmeedia postituste põhjal, mille eesmärk on külvata hirmu ja segadust," selgitab Sepp.
Terviseamet tuletab meelde, et vaktsineerimist alustati riskirühmadest ja eakamast ühiskonnagrupist, mis võimendab suremuse näitajaid vaktsineeritute seas. Hanna Sepa sõnul ei pea koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimesed oma tervise pärast muretsema, sest vaktsineeritus vähendab, mitte ei suurenda terviseriske. "Käesoleva aasta esimese poole andmete põhjal näeme küll COVIDi tõttu liigsuremust, kuid see pigem säästis vaktsineerituid. Tänane surmade statistika ei tähenda, et vaktsineeritutel on suurem tõenäosus surra, vaid peegeldab loomulikku ühiskondlik-sotsiaalset protsessi, kus eakamate inimeste seas ongi suremus suurem," kommenteerib Sepp.
Riiklik surmade statistika on kättesaadav Tervise arengu instituudi surmapõhjuste registrist.