Riigikogu aseesimees Pevkur: Kaljulaidi toetava rahvaalgatuse kordaminek on vähetõenäoline, kuid mitte võimatu
(1006)
Selleks, et rahvaalgatust saaks saata riigikokku, on vaja tuhandet allkirja. Eile, 26. augustil algas allkirjade kogumine. Algataja sõnul said vajalikud hääled kokku tunniga, praeguseks on koos 10 000.
"EV presidendina on Kersti Kaljulaid edukalt täitnud oma rolli nii võimude tasakaalustajana, põhiseadusliku korra hoidjana kui ka riigi esindusliku funktsiooni kandjana," seisis rahvaalgatuse kirjelduses.
"Põlluaasal oli terve buss enda pildiga üle prinditud presidendikampaania jaoks. Mõtlesin, et teeks siis Kaljulaidi toetuseks ka mõne. Kui juba, siis juba," kirjutas sotsiaalmeedia petitsiooni algataja, ettevõtja Peedu Tuisk.
Juuli lõpus loodi petitsioon ka Henn Põlluaasa toetuseks, kuid see on saanud pea kolm korda vähem hääli, tänaseks 1800. Nüüdseks on nende allkirjade kogumine lõppenud.
Seoses rahvaalgatusega on Kaljulaidi toetuseks sõna võtnud mitmed inimesed. Näiteks suhtekorraldaja Vootele Päi, kes kirjutas oma Facebookis üles ridamisi põhjuseid, miks tema just praeguse presidendi jätkamist toetab. "Kaljulaidi maneer ja võimekus on eelkõige olnud muljetavaldav mulle välispoliitika huvilisena," kirjutab Päi Facebookis.
Samuti väljendas oma poolehoidu endine riigiametnik ja ettevõtja Taavi Kotka, kes kirjutas Twitteris, kuidas tuleks tunnustada seni tehtud tööd ja toetada. "Saan aru, et mõnel parteiesimehel on isiklik vimm ja lyhike m...," seisis tema postituses.
Riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuri sõnul tuleks nüüd rahvaalgatus esitada riigikogu esimehele. "Seejärel vaadatakse üle, kas see on kooskõlas põhiseaduse ja presidendi valimisi puudutavate seadustega," selgitas Pevkur. Kui otsustatakse, et on, siis peaks presidendivalimistele kohaselt saama see vähemalt 21 saadiku poolehoiu, et Kaljulaidi päriselt kandidaadiks esitada.
Presidendikandidaatide esitamine lõppeb homme õhtul kell 18 ehk umbes pooleteise päeva pärast. Tänaseks on ametlikult esitatud vaid üks kandidaat, kelleks on Alar Karis.
Isegi kui rahvaalgatus jõuaks tänasega riigikokku ja saaks heakskiidu, siis on väga vähetõenäoline, et see saaks vajaliku toetuse riigikogus. "Küll aga, kui esmaspäeval peaks juhtuma, et presidenti ära ei valita, siis keegi ei tea, mis võib edasi juhtuda," ütles Pevkur ja lisas, et Kaljulaidil on võimalused veel olemas.
Peedu Tuisk, kes rahvaalgatust eest veab, selgitas Delfile, et kuigi neil praegu suurt midagi edasi pole teha, siis vähemalt on antud mõista, et rahva seas leidub neid, kes Kaljulaidi toetavad. "Juriidiliselt pole need rahvaalgatuse pöördumised niikuinii siduvad kahjuks. Rohkem on tegemist märgilise pöördumisega," lausus ta.
Ka Tuisk on kursis sellega, et kandidaate saavad riigikogulased esitada homse õhtuni ehk palju aega enam jäänud pole. "Loodetavasti on selleks hetkeks algatusel koos piisavalt suur hulk hääli, et mõni erakond kaalub siiski Kaljulaidi kandidaadiks esitamist," ütles ta.
Hetkel on algatuse lõpukuupäevaks märgitud 25. september. "Sest kui ka teises ja kolmandas voorus ei osutu keegi valituks, siis on riigikogul edasi aega üks kuu moodustada valimiskogu," sõnas Tuisk ning lisas, et lõpukuupäevast olenemata saavad nad ka algatuse varem riigikokku saata.
Presidendivalimised toimuvad riigikogus esmaspäeval, 30. augustil. Kui esmaspäeval president valitud ei saa, jätkuvad valimised järgmisel päeval. Hetkel pole ükski erakond Kersti Kaljulaidi kandidaadiks pakkunud.
