FOTOD | EKRE protestib parlamendi ees presidendivalimiste korra vastu, kohal ligi 100 inimest

Keskpäeval, mil parlament presidenti valima hakkab, korraldab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) maja ees meeleavalduse presidendi otsevalimiste toetuseks.

Kohal viibiva Delfi reporteri sõnul viibis protestil veidi enne selle algust 40-50 inimest, kes peamiselt on vanemaealised. Kella 13-ks on platsile kogunenud sadakond inimest.

Üritusel jagatakse EKRE meeneid ja erakonna infolehti. Taustaks mängivad rahvuslikud laulud, kõlas ka Eesti Vabariigi hümn.

Meeleavaldusel võtavad sõna riigikogu liikmed Jaak Valge, Martin Helme, Henn Põlluaas, Anti Poolamets ja portaali Objektiiv peatoimetaja Markus Järvi.

EKRE esimees Martin Helme sõnul ei lähe enamikule rahvast korda see, mis Riigikogus täna toimub ning presidenti tuleks seetõttu tulevikus valida otse. "Ainuke viis olukorda muuta on pidev tugev surve kodanike poolt," ütles Helme, sõnades, et presidendivalimiste korra muutmisele parlamendis laiapindelist toetust ei ole.

"Täna me näitame et kodanikud nõuavad oma võimu tagasi," rääkis Helme veel. "Neid parteisid, kes ei toeta rahva võimu, tuleb valimistel karistada."

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond võttis 4. juulil oma tänavusel kongressil vastu poliitilise avalduse, kus sedastas, et Eestis kehtiv presidendivalimise kord ei ole demokraatlik.

„Sisuliselt ei ole tegemist mitte presidendivalimisega, vaid presidendimääramise ehk parteide tagatubade kokkuleppega, mille tulemus vormistatakse näilise hääletuse kaudu,“ seisis avalduses.

Keskerakond alustas allkirjade kogumist põhiseaduse muutmiseks

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon alustas esmaspäeval allkirjade kogumist Vabariigi Presidendi otsevalimiste seaduseelnõule.

Eelnõu kohaselt on presidendikandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul.

"Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva ning registreerimiseks esitamine lõppeb valimispäevale eelneval 40. päeval," selgitab Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. "Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Kui esimeses hääletusvoorus kogub häälte arvult teise tulemuse mitu kandidaati, pääseb teise vooru võrdse arvu hääli kogunud kandidaatidest vanim. Teises hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli."

Jaanus Karilaidi sõnul on Keskerakond olnud aastaid seisukohal, et rahvale tuleb anda võimalus presidenti otse valida ning käesolev valimisprotsess on seda veendumust vaid süvendanud. "Oleme veendunud, et rahva poolt valitud president tunnetab paremini riigijuhile pandud ootusi. Aeg, mil president ainult erakondade tasemel kokku lepitakse, peab jääma möödanikku," lausub Jaanus Karilaid. "Praegune valimiskord ei soosi avalikku kampaaniat ega laiapõhjalisi arutelusid. Presidendikandidaadid tuleb esitada oluliselt varem, et näeksime tõsist debatti Eesti sõlmprobleemide ja tulevikusihtide üle. Presidendikandidaadid avaldaksid arvamuslugusid, annaksid intervjuusid ning osaleksid väitlustel ja rahvakohtumistel kõikjal Eestis."

Eelnõu annab Keskerakonna fraktsioon menetlusse sügisistungjärgu alguses.