VIDEO | Vaata, kuidas saab Eesti valitud president hakkama venekeelsete küsimustega

RusDelfi ajakirjanik Alina Zahharova vestles teisipäeval Eesti presidendiks valitud Alar Karisega ja esitas talle mitu venekeelsele kogukonnale olulist küsimust.

Idee kohaselt pidi intervjuu toimuma vene keeles – Alar Karis ise lubas seda silmas pidada, kuid eksperiment oli vaid pooleldi edukas – Alinal ei õnnestunud valitud presidendilt vene keeles vastuseid saada – selle tulemusena kõlasid küsimused vene keeles, kuid härra Karis vastas emakeeles, eesti keeles.

Alar, te lubasite, et räägite vene keelt. Mida tahate öelda Eesti venekeelsele rahvale?

Jah, ma lubasin rääkida vene keelt, kuid sellistes intervjuudes, eriti presidendina, peab see keel olema korrektne ja see vajab natuke harjutamist. Ma arvan, et ühel hetkel suudan ka vene keeles anda korrektse intervjuu.

Kuidas te oma vene keelt harjutate? Kas võtate õpetaja? Või millal plaanite alustada?

Ma arvan, et Tallinnas on ju vene keelt kuulda väga palju ja saab ka rääkida väga palju ning ka erinevatel visiitidel, näiteks Ida-Virumaale või mujale. Vene keel tuleb ju vaikselt tagasi, kui seda kuulata ja rääkida. Aga need on kaks erinevat olukorda. Üks asi on intervjuu või avalik esinemine, aga teine on rääkida konkreetsete inimestega. Kui nad eesti keelt ei oska, siis on mõistlik oma mõtteid ja ideid vene keeles väljendada ning rõhutada ka seda, et Eestis elades on oluline eesti keel selgeks saada. See on nende inimeste endi huvides. See loob rohkem võimalusi hariduse või töö saamiseks, eriti avalikus sektoris ja nii edasi.

Kas oskate öelda, kui kaua teil aega läheb, et suudate vene keeles intervjuusid anda?

See on hüpoteetiline küsimus. Ma ei oska öelda. Võib-olla kuu aja pärast, võib-olla kolme aasta pärast. Ma ei tea.

Millal te viimati vene keelt rääkisite?

Vene keeles on tulnud rääkida, aga millal see nüüd viimati oli, seda on raske öelda.

Eesti venekeelsete elanike jaoks on haridusküsimus väga oluline. Mõistan, et teie muidugi ei mõjuta seda olukorda. Aga ikkagi, kuidas suhtute sellesse, et Eesti venekeelsed elanikud saavad venekeelse hariduse?

Kindlasti jääb osa haridusest ka venekeelseks, aga nagu ma juba enne ütlesin, on inimeste enda huvides õppida eesti keel ära ja alustada tuleks väga varakult, juba lasteaiast, kus lapsed tegelikult omandavad keelt, mitte niivõrd ei õpi. Ma tean seda oma tütre pealt, kes oli Hollandis nelja-aastane ja õppis hollandi keele ära poole aastaga. Aga arusaadavalt Eestisse naastes keel kadus sama kiiresti. See on ka minu vastus viimasele küsimusele – keel ununeb väga kiiresti, kui seda ei praktiseeri.

Mis puudutab haridust, siis ma usun, et loomulikult tuleks sealt alustada ja tuleb leida viisid, kuidas seda haridust anda, mitte lihtsalt anda haridust ja õpetada, vaid ka kuidas õpetada. Ja võib-olla loovad meie digiriigi võimalused mingisuguse tehnoloogilise lahenduse, et laps on motiveeritud eesti keeles õppima. Mul pole konkreetset vastust, kuidas seda täpselt teha. Aga nii lihtne see lahendus ka pole, et homme hakkame kõik õppima eesti keeles. Kui kogu klass on venekeelne, õpetajaid pole ka välja õpetatud eesti keeles õpetama, siis see lihtsalt ei tööta. Ja ma arvan, et sel juhul langeb ka hariduse kvaliteet. See pole lihtne ülesanne. Me näeme, et 30 aastaga pole me sealt väga palju edasi liikunud. Aga ma pean seda äärmiselt oluliseks, et Eesti kodanikud räägiksid eesti keelt, sest see annab neile hulga paremad võimalused.

Ja viimane küsimus. Suhted Venemaaga on väga olulised ka Eesti venekeelsete elanike jaoks. Kersti Kaljulaid kohtus Moskvas Vladimir Putiniga. Kas olete ka valmis temaga kohtuma ja teda Eestisse kutsuma?

No kindlasti, kui see visiit on esiteks väga korralikult ette valmistatud, keskkond soosib seda ja mis kõige tähtsam, mis on selle visiidi eesmärk, mida me tahame seal saavutada. Kui me läheme sinna lihtsalt rääkima, siis see kohtumine annab meile mingisuguse signaali, kuid pikemas perspektiivis see suurt mõju ei avalda. See tuleb läbi mõelda. Aga kindlasti tasub naabritega suhelda. Ka täna muuseumidirektorina on meil (ERM-i – toim) toodud mitu näitust Peterburi etnograafiamuuseumist. Ja need kontaktid kultuurivallas on olulised. Ma usun, et kultuuridiplomaatiat ei tohi tegelikult alahinnata. See tuleb kogu aeg ülal hoida, olenemata sellest, mis poliitilisel rindel parasjagu toimub.