Kaitseministeeriumi asekantsleri kohalt lahkuv Meelis Oidsalu: avalikud teenistujad lasevad täiesti süüdimatult üle - ka ministreid
(271)
Veebruaris kaitseministeeriumis kaitsevalmiduse asekantsleri kohale asunud Meelis Oidsalu lahkub oma ametikohalt, taustamüra täitmas hiljutine kriitika Eesti riigi avaliku sektori pihta. Kaitseminister Kalle Laanet märkis Delfile, et mantlipärijat veel pole.
Oidsalu otsus alates 1. oktoobrist asekantsleri kohalt lahkuda on Kalle Laaneti sõnul isiklik. Lahkumisavalduse esitas Oidsalu sel esmaspäeval, 30. augustil. Kuna tegemist on vägagi hiljutise arenguga, pole Oidsalu ametisse mantlipärijat veel leitud. Mida Oidsalu edaspidi plaanib teha, Laanet ei tea.
Oidsalu ise on lubanud täpsemaid kommentaare jagada tänasel õhtupoolikul.
Kärkivad sõnad avaliku sektori pihta
Möödunud laupäeval eetrisse läinud Oidsalu podcast - "Silt viltu" - kajastab aga võimalikke tagamaid, mis tema ametist lahkumise puhul oluliseks on kujunenud.
Nimelt märkis Oidsalu 28. augustil (2 päeva enne lahkumisavalduse esitamist), et soovib oma praeguselt ametikohalt eelkõige võimukäitumise ja mugavuse tõttu lahkuda.
"Võimul on oma nägu," nentis Oidsalu kodanikuaktivisti Tarmo Jüristoga maailmavaadete teemal arutledes. "Vaatan ka iseenda pealt, kes ma olen võib-olla liiga kauaks avalikku teenistusse jäänud ja vaatan ka kolleegide pealt, kellega seal nullindates koos alustasime - ma näen neid võimukurde juba tekkinud sinna. Ja need on koledad kurrud. Ma ise tõenäoliselt nüüd põgenen sealt just sellepärast, et ma ise olen tajunud ka, et võimukäitumise asjad on hakanud mind rikkuma inimesena. Ja ma tunnen end kuidagi liiga mugavalt selles üsna mõjukas positsioonis, kus olen."
See polnud kõik. Oidsalul oli üht-teist öelda veel selle kohta, kuivõrd ebakompetentselt Eestis valitsetakse. Näiteks tõi ta sisse mõttelise paralleeli, mille kohaselt olla terviseameti külmladude juhtumi laadseid nähtuseid tegelikult igas ametkonnas. Ja palju.
Oidsalu tõi ühe selge murena välja ka ametnike ebakompetentsuse.
"Mida mina oma karjääri jooksul olen märganud, et avalikus sektoris on ikkagi võimalik täiesti süüdimatult lihtsalt üle lasta aastaid. Sul on kogunenud mingi baaskompetents, millega sa nagu lollitad kõik küsijad ära - k.a ministri - ja sul pole eriti motivatsiooni end muuta ega oma tõekspidamisi muuta," kirjeldas Oidsalu oma nägemust siinsest riigivalitsemisest ning tõdes, et on seda ka enese puhul täheldanud. "Näen üsna palju ametnikke, kes lähevad avalikesse väitlustesse emotsiooni pealt. Nad isegi ei tee sisemenetlust ära oma argumendi pädevuse osas. Nad ei vaata seda kodaniku silmaga, vaid joostakse võitlevasse menetlusse. Ma ise olen seda teinud."
Ta nentis, et kuigi inimesed ise on siiski toredad, on ta täheldanud, et süsteem tekitab ametnikes teatud sorti tardumuse - kuskil peale neljandat tööaastat tuleks tema silmis seetõttu ka ametiposti rotatsioonis hoida ning ametnikke vahetada.
Tarmo Jüristo näite peale, mis haaras nii era- kui ka avaliku sektori juhtide kriitikat, märkis Oidsalu, et "debiilikutest tippjuhte" hoitavat võib-olla ehk kahjust hoolimata oma positsioonil alles kunagise sõpruse tõttu. Seda eelkõige erasektori kontekstis.
"Ma ei sarja siin avalikku teenistust aga ma näen, et sellise süsteemi puhul tekib varem või hiljem juhtidel täielik võimetus midagi teha, sest ei saa otseselt kedagi lahti lasta," sõnas Oidsalu. "Tekib selline n-ö ametnikkonna inerts..."
Ühe näitena tõi Oidsalu välja hiljutise töökoosoleku, kus kaardistas ministeeriumi töötajatega ühte protsessi. Hiljem olla tulnud talle signaal, justkui survestaks ta ametnikke. "Mida tegema täpselt? Mõtlema," sõnas Oidsalu.
Ta sõnas, et praegune avaliku teenistuse süsteem on tohutult võimukeskne, olles paisunud liiga suureks. Ta märkis, et keskvalitsuse süsteemi puhul määravad samuti liiga palju "totakad" võimudünaamikad. Asju määravat institutsionaalne konkurents, mitte avalik huvi.
"Oleme mõnes mõttes jõudnud sinna, kus võimu teostamine ametnikkonnas on hakanud mürgitama kogu sellist avaliku teenistuse fookust, mis peaks olema avalik huvi, mis peaks olema tulevik," tõdes Oidsalu. "Selle asemel käime ja teeme järjest mingeid uurimiskomisjone, kes unustas millal kuskile kütte sisse, kurat võtaks."
Tema silmis on säärast "süükäitumist" palju, tulenedes osaliselt asjaolust, et ametnikel pole kultuuri mõelda perioodiliselt.
"Kui oled elupõline riigifilosoof, siis sa varem või hiljem tardud ära omadesse arusaamadesse, sul tekib võim ja võrgustik ja sa hakkad realiseerima seal oma eelarvamusi, mitte enam riiki teenima," märkis Oidsalu, kelle silmis puudub Eesti avalikus sektoris vastutuse võtmise kultuur, mis on riigi jaoks strateegiline risk.
Taustast
Kaitsevalmiduse asekantsler tegeleb kaitseväeteenistuse (sealhulgas ajateenistuse), riigikaitsesse vabatahtliku panustamise ning kaitse- ja kriisivalmiduse teemade juhtimisega ning koordineerib kaitsevalmiduse ja kaitseväeteenistuse osakonna tööd.
Enne kaitsevalmiduse asekantsleri ametikohale asumist oli Oidsalu viimased viis aastat olnud riigikaitse planeerimise asekantsler. Ta on eelnevalt töötanud ka õigus- ja haldusküsimuste asekantslerina ning kaitseministeeriumi siseauditi, julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö osakondades.
Meelis Oidsalu (sündinud 5. aprillil 1978) on lisaks 2015. aastast alanud Kaitseministeeriumi asekantsleri karjäärile ka teatrikriitik ja luuletaja.
Ta on lõpetanud 1996. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi ja 2002. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli avaliku halduse erialal. Lisaks on ta läbinud 2008–2009 Balti Kaitsekolledžis kõrgemad juhtimiskursused ning 2012–2014 magistriõpingud Ameerika Ühendriikide Maaväe Sõjakolledžis (US Army War College) strateegiliste uuringute alal.
