Liimetsa sõnul on Eesti olnud ühenduses erinevate osapooltega, ka Talibaniga, kes on nüüd valitsust Kabulist kokku panemas, vahendab ERR.

See, kas Eesti tunnustab Talibani juhitavat valitsust, sõltub Liimetsa sõnul sellest, milline see valistus saab olema. "Kui me asume tunnustama uut Afganistani valitsust, mis on Talibani juhitud valitsus, siis meie poolt see tunnustamine saab olema kindlasti tingimuslik. Meile on väga tähtis, et selle uue valitsuse osapooled lõpetaks suhted terroristlike organisatsioonidega, täidaks riigis inimõigusi, sealjuures vähemuste õigusi, tagaks naiste võimalused osaleda ühiskondlikus elus, tüdrukute võimalused käia koolis ja loomulikult hoiaks ära igasuguse vägivalla riigis."

Saatejuht Tarmo Maiberg märkis, et juba praegu on Taliban öelnud, et nad ei lase naisi riigis eriti kõrgetele positsioonidele ja naised saavad teha seda, mis Sharia neile ette näeb.

"Taliban on ka omalt poolt avaldanud oma soove rahvusvahelisele üldsusele. See on koht, kus nendega tuleb läbi rääkida ja öelda, mis tingimustel see edasine tulevikukoostöö välja näeb," märkis Liimets.

Liimetsa sõnul on Taliban öelnud ka positiivseid sõnumeid, näiteks lubanud kõigile, et nad ei pea Afganistani jäädes kartma oma elu pärast ja kutsunud nii mehi kui ka naisi naasma oma töökohtadele.

Küsimusele, kas Liimets usub taolisi Talibani lubadusi, vastas ta, et tuleb otsida ühisosa, et läbirääkimistega edasi minna.

Protest aeti laiali

Näiteks möödunud nädalavahetusel kajastas Delfi, et Kabulis nõudsid tänavale tulnud naised õigust teha tööd ning olla kaasatud valitsusse. Taliban ajas ürituse laiali. Üks osaline rääkis Reutersile, et naisi löödi relvakabadega pähe, osadel olid pead verised.

Aastatel 1996-2001, mil Taliban viimati võimul oli, kehtis riigis range meeste ülemvõim.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena