Koolikolded tekitavad muret, kuid suures plaanis jääb kõik samaks. Kiik: lapsed ei pea vaktsineerimata täiskasvanute tõttu kaugõppele minema

Poolteist nädalat õppeaastat on viinud juba kolm kooli distantsõppele. Koolikoldeid leidub rohkemgi. Töö- ja terviseminister Tanel Kiik nentis, et olukord tekitab muret, kuid ühes haridusministri Liina Kersnaga ei näe ta põhjust koolikorralduses muudatusi teha - lähikontaktsetest õpilastel lastakse füüsiliselt kohale ilmuda ka edaspidi.

Poolteist nädalat uut õppeaastat ja juba kolm distantsõppes toimetavat õppeasutust. Kas see valitsuses kuidagi juba muret ei tekita?

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik nentis, et tekitab küll.

"Loomulikult on see murettekitav. Loomulikult on see probleem. Aga lahendus ei saa olla see, et me saadame lapsed koju seetõttu, et täiskasvanud elanikkond pole piisavalt aktiivselt end vaktsineerinud. Meie eesmärk oli algusest peale anda lastele võimalus haridust parimal viisil omandada ja see on ka ainuõige, pidades silmas, kui palju on lapsed selle kriisi ajal kannatanud," pani Kiik vastutuse täiskasvanute õlule. "Praeguses olukorras tuleb täiskasvanutel olla vastutustundlik, et meie lapsed saaksid tavapäraselt haridust omandada."

Kiik märkis, et suurem osa koldeid nii koolides, töökohtades kui ka hooldekodudes on tekkinud piirkondades, kus on ka üle Eesti keskmisest madalam vaktsineerituse tase. Hiliseim näide distantsõppele suundunud koolist tuleb Pärnu lähedalt Audru kandist. Viirus on kas nakkuse või lähikontaktsusega puudutanud seal kõiki õpetajaid ja poolt õpilaskonda. Enne Audru kooli laekus sarnaseid teateid Jõgeva- ja Valgamaa kandist, kus tuli samuti kaugõppesse saata kaks kooli.

"Lisaks enda ja oma laste kaitsmisele vaktsineerimise teel tuleb jälgida ka seda. et ei mindaks kooli ega tööle nakksusümpotmite ja -kahtlustega. Näeme Terviseameti töös, et seda juhtub liigagi tihti," luges Kiik inimestele sõnad peale. "Praegu pole koht, kus kontaktõpet piirata, vaid koht, kus täiskasvanud ja lapsevanemad - sealhulgas koolitöötajad - peavad ühiselt pingutama, et saaksime jätkata võmalikult kvaliteetselt lastele hariduse andmist."

Katseperiood

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et järelduste tegemiseks ja olemasoleva korra muutmiseks on liiga vara.

"Oleme süsteemi rakendanud kümme päeva. Meil on üle 500 üldhariduskooli ja räägime hetkel kolmest juhtumist, kus kool on otsustanud end mõneks ajaks kaugõppele viia. Meil on vaja rohkem andmeid selleks, et öelda, kas süsteem toimib või mitte," rääkis Kersna.

Negatiivse testitulemuse andnud lähikontaktsetest õpilaste koduõppele suunamist ta ei poolda, kuna toetub uuringutele, mille kohaselt on kodus nakkuse külgekorjamine oluliselt suurema tõenäosusega kui kooliruumides.

Küll aga märkis Kersna, et distantsõppele minemise puhul on siiski tarvis Haridus- ja Teadusministeeriumil panna ühes Sotsiaalministeeriumiga paika täpsemad reeglid, millistel hetkedel ja mis vanuseastmes õpilasi kaugõppele saadetakse. Siinkohal pidas ta silmas eelkõige väikelaste ja erivajadustega õpilaste kontekstis kontaktõppe olulisust.

"Praegu ongi kohanemise aeg, kus täidetakse uusi reegleid, mida pole kunagi varem täita tulnud," tõdes Kersna. "Nii koolid kui ministeeriumid alles kohanevad. Kui näeme kitsaskohti, siis reageerime, aga 10 päeva on liiga lühike aeg ütlemaks, mida kindlasti vaja muuta."

Kersna sõnas, et silmas peetakse nii teadlaste nõuandeid kui ka teiste riikide praktilist kogemust.