Milley keeldus koos temaga Helsingisse sõitnud ajakirjanikele kohtumise üksikasjadest rääkimast. Tema pressiesindaja, kolonel Dave Butler ütles, et kohtumine oli jätk läbirääkimistele, mille eesmärk on parandada sõjalise juhtkonna kommunikatsiooni kahe riigi vahel, et vähendada riske ja operatsioonilisi konflkte.

Butler ütles, et pooled leppisid kokku, et ei avalda läbirääkimiste detaile, mis on olnud kombeks ka varem.

On aga teada, et USA tahab saada sõjaväebaase ja muud terrorismivastast toetust Afganistaniga piirnevates riikides, millele Moskva on kategooriliselt vastu.

Ilma vägedeta kohapeal peab USA looma rohkem baase, jagama luureandmeid ja sõlmima muid lepinguid Afganistani lähiriikidega, et jälgida Al-Qaida ja Islamiriigi võitlejaid Afganistanis, et tagada, et nad ei kujutaks endast ohtu USA-le ja tema liitlastele.

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles aga juulis, et Moskva hoiatas USA-d, et igasugune USA vägede paigutamine Afganistani naaberriikidesse on vastuvõetamatu. Rjabkovi sõnul ütles Venemaa USA-le otsekoheselt, et see muudaks paljusid asju mitte ainult selles, kuidas Venemaa selles tähtsas regioonis toimuvat näeb, vaid ka suhetes USA-ga.

Rjabkov ütles ka, et Venemaal on olnud otsekohesed jutuajamised Kesk-Aasia riikidega, mille käigus on hoiatatud, et nad USA vägesid oma territooriumile ei laseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena