Soome kliimaraportis õhutatakse valmistuma sademete hulga oluliseks kasvuks ja tõsisteks üleujutusteks

Soome kliimapaneeli värskes raportis hoiatatakse tulevikus Soomet kliimamuutuse tõttu tabavate paduvihmade, üleujutuste ja möllavate veemasside eest, mida peetakse tõsisemaks ohuks kui kuumalaineid, põuaperioode või tormikahjustusi, mis on samuti kliimamuutusega seotud.

Tulevikus on madalrõhkkondades rohkem vett. Sademete hulk kasvab eriti oktoobrist veebruarini kestval sügis- ja talveperioodil, vahendab Yle Uutiset.

„Näeme stsenaariumidest, et sademetes on suured riskid. Sademete rikkust näeme oma analüüsides kõige kindlamalt. Näiteks tuulisus ei ole nii palju kasvav risk, aga sademed on,” ütles Soome ilmateenistuse uurimisprofessor ja kliimamuutuse mõjude uurimise juht Hilppa Gregow.

Soome kliimapaneeli värske raport kogub esimest korda kokku kliimamuutuse mõjud maakonniti.

Soome kliima muutub lähiaastakümnetel vältimatult, vaatamata süsinikuemissiooni piiramisele. Seetõttu tuleb raporti järgi Soomes kohaneda ehk valmistuda kliimamuutuse mõjudeks.

Valmistumisega on raporti järgi juba kiire.

Soome suurim tulvarisk on läänerannikul Poris ja teisel kohal on Rovaniemi Lapimaal. Nii paduvihmade kui ka üleujutustega merevee poolt peavad hakkama maadlema ka Soome lõunarannik, Kymenlaakso maakonnas Kymijoki-äärne piirkond ning Hamina ja Kotka rannikupiirkond.

Nendes piirkondades on elanike joogivesi ja küte Gregowi sõnul suures ohus.

„Nendes linnades on tulvariskid juba nüüd märkimisväärsed ja need suurenevad veelgi. Poris tuleb tulvariskiküsimust uurida täiesti uuel viisil. Samuti oleks Lapimaal põhjust kõik linnapiirkonnad hoolikalt läbi uurida,” ütles Gregow.

„Liiga palju on keskendutud sellele, et vaadatakse, kas läheb soojemaks ja kui palju. Peaks pöörama palju rohkem tähelepanu sellele, kui palju sajab ja kuhu sajab ja mis mõjud sellel on,” lisas Gregow.

Sadameid tuleb juurde eriti Lõuna- ja Põhja-Soomes. See tuleneb madalrõhkkondade tüüpilistest liikumissuundadest ja sellest, kuhu need tavaliselt oma sademed jätavad.

Lapimaal põhjustab ka kasvav lume hulk kevadel sulades üha rohkem üleujutusi. Sellele lisandub veel ohtram vihmasadu. Lõuna-Soomes mõjutab olukorda talvede pehmenemine, mis tähendab taevast rohkem vett.

„Meie pinnas ei ole sellega kohanenud, et meil on aastaringselt vihmasadu. Sellega ei ole varem õieti kokku puututud,” ütles Gregow.

Halb kombinatsioon on ka linnade betoondžunglid ja suured kogused vett. Loodusliku keskkonna osakaalul on kohanemise seisukohalt suur tähtsus. Näiteks Pariisis on seda märgatud ning hakatud asfalti maha koorima ja metsa asemele kasvatama.

„Linnadel on tegelikult ees suured probleemid ka Soomes, kui me jätkame sama ehitusviisi ehk ainult asfaldiga,” ütles Gregow.

Linnad, kus vesi ei saa maasse imbuda, ei pea tuleviku äärmuslikumatele ilmastikunähtustele vastu.

„Kui tulvi ei ole arvesse võetud, majade keldrid peagi lainetavad, nagu on nähtud mujal,” ütles Gregow.

Helsingi ja Espoo piirkonnas on kahjude oodatav väärtus umbes neli miljonit eurot aastas. Ilma kohanemistoiminguteta on kahjude kasv aastas 2050. aastaks 16–120 protsenti ja 2100. aastaks veelgi rohkem.

Seni on sademete rikkus kasvanud hinnanguliselt 2–3 protsenti. Juba nüüd koormavad paduvihmad eriti linnapiirkondi. Järgmise kümne aastaga ennustatakse sademeid veel 2–4 protsenti juurde.

Helsingi ülikooli professori ja kliimapaneeli liikme Sirkku Juhola sõnul tuleb kõigis suurtes infrastruktuuriprojektides mingil moel mõelda, millised on võimalikud stsenaariumid tulevikus, kui tahetakse, et hoone on püsti või tee kasutusel veel ka sajandi lõpus.

Juhola õhutab kõiki kodanikke mõtlema, milline on nende valmistumisplaan kliima muutumiseks.

„Kohanemine on vara haldaja vastutusel. Kui ollakse otsestele mõjudele alti kinnisvara või metsa omanik, tasub kontrollida, millised on mõjud. Äkktulvariskide puhul tasub mõelda, mida siis tegelikult teha, kui vesi hakkab uksest sisse tulema, kuidas pääseda,” ütles Juhola.

Kohanemine aitab minimeerida kliimamuutuse negatiivseid ühiskondlikke ja majanduslikke mõjusid.

„See on ühiskondlikult oluline küsimus, mida me teeme, et inimestele ei tekiks ulatuslikku hävingut ja majanduslikku kahju ja muid kahjusid,” ütles Gregow.