Saiedi käes on olnud pea kogu võim alates 25. juulist, kui ta vallandas peaministri, saatis laiali parlamendi ja võttis endale täidesaatva võimu õigused, viidates põhjenduseks riiklikule hädaolukorrale. Oponendid nimetasid seda võimuhaaramiseks, vahendab Reuters.
Saiedi tegevus on õõnestanud Tuneesia 2011. aasta revolutsiooniga saavutatud demokraatlikke vabadusi.
Aja möödudes on Saied sattunud Tuneesia poliitiliste jõudude ja Lääne doonorite kasvava surve alla. Nõutakse, et Saied nimetaks uue peaministri ja seletaks, kuidas ta kavatseb kriisist väljuda.
Eile teatavaks tehtud sammud lähevad aga juulikuistest veel palju kaugemale. Saied kirjutas ametlikus ajalehes reeglitest, mis muudavad Tuneesia poliitilist süsteemi nii, et president saab pea piiramatu võimu.
Nende reeglite järgi võib president oma dekreediga välja anda „seadusandlikke tekste”, määrata ametisse valitsuse ning määrata kindlaks selle poliitilise kursi ja põhiotsused ilma, et keegi saaks sekkuda.
Valitud parlament, mille tegevuse Saied juulis peatas, kasutades ülimalt küsitavat põhiseaduse tõlgendust, ei jää külmutatuks, aga selle liikmetele ei hakata enam palka maksma. Neilt võetakse ka puutumatus süüdistuse esitamise ees.
Saied ei seadnud oma võimuhaaramisele mingit ajalist piiri, vaid ütles, et nimetab komitee, mis hakkab kaasa aitama 2014. aasta põhiseaduses paranduste tegemisele, et luua „tõeline demokraatia, kus inimesed on tõeliselt suveräänsed”.
Seni kehtib ainult praeguse põhiseaduse preambul ja need sätted, mis ei ole vastuolus Saiedi omale võetud täidesaatva ja seadusandliku võimuga.
Killustunud parlamendi suurima, mõõdukalt islamistliku erakonna Ennahda juht ja mitme järjestikuse valitsuskoalitsiooni liige Rached Ghannouchi ütles, et Saiedi deklaratsioon tähendab põhiseaduse kehtivuse tühistamist ja Ennahda sellega ei lepi.
Suuruselt teise erakonna Tuneesia Südame kõrgetasemeline tegelane Osama al-Khalifi süüdistas Saiedi ettekavatsetud võimuhaaramises ja kutsus rahvuslikule ühtlusele selle vastu.
Varem sel kuul ütles Saiedi nõunik Reutersile, et Saied kavatseb põhiseaduse kehtivuse peatada ja pakkuda referendumile uue versiooni.
Saied on eitanud diktaatoriambitsioone ning väidab, et tema tegevus on põhiseadusega kooskõlas.
Saiedi sekkumine pärast aastaid kestnud majanduslikku allakäiku ja poliitilist halvatust, millele lisandusid koroonakriis ja vägivaldsed meeleavaldused, oli algselt rahva hulgas populaarne, aga üha rohkem tuneeslasi on hakanud muretsema selguse puudumise üle Saiedi plaanides ja peaministri puudumise üle.
Esimene meeleavaldus pärast Saiedi sekkumist toimus laupäeval ja aktivistid on kutsunud üles juba suuremale üritusele saabuval nädalavahetusel.
