Scholz võitis küll valimised, aga kantsleriks tahab saada ka Laschet

Pärast 16 aastat Angela Merkeli valitsemisaega Saksamaa liidukantslerina langes tema erakonna Kristlik-Demokraatliku Liidu ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) toetus rekordmadalale ning valimised võitsid sotsiaaldemokraadid (SPD). Sellest hoolimata nõuab CDU/CSU valitsusmandaati endale.

Eile nõudsid valitsuse moodustamise ülesannet endale nii SPD kui ka CDU/CSU kantslerikandidaadid Olaf Scholz ja Armin Laschet. Mõlemad tahavad oma erakonnale lisaks koalitsiooni saada rohelisi ja Vaba Demokraatlikku Parteid (FDP). Viimased kaks tahavad kõigepealt omavahel rääkida, vahendab Neue Westfälische.

Erakondade kohtade arv Bundestagis muutub ARD ja ZDF-i andmetel märkimisväärselt: SPD 205-209 kohta (2017: 153), CDU/CSU 194-196 (2017: 246), rohelised 116-118 (2017: 67), FDP 91-93 (2017: 80), AfD 84 (2017: 94) ja Vasakpartei 39-40 (2017: 69).

Saksamaal seisavad nüüd ees keerulised koalitsiooniläbirääkimised. Ainus kahe erakonna koalitsiooni võimalus on kahe suurima erakonna vahel, mida ei soovi ei SPD ega CDU/CSU. Seega tuleb ilmselt kolmeliikmeline koalitsioon esimest korda pärast 1950. aastaid.

Scholz näeb SPD jaoks selget valitsuse moodustamise mandaati. Scholz ütles, et paljud valijad tegid selgeks, et tahavad näha vahetust valitsemises ja seda, et järgmise kantsleri nimi oleks Olaf Scholz. CDU/CSU-le viidates ütles Scholz, et mõned erakonnad said toetust juurde, teised mitte ja ka see on sõnum. Usutakse, et senine asekantsler ja rahandusminister Scholz taotleb niinimetatud valgusfoorikoalitsiooni roheliste ja FDP-ga.

Aga ka Laschet tahab vaatamata valimiskaotusele proovida roheliste ja FDP-ga koalitsiooni moodustada. Laschet ütles, et CDU/CSU teeb kõik, et tema juhtimisel valitsus moodustada. „Saksamaa vajab nüüd tulevikukoalitsiooni, mis meie maad moderniseeriks,” ütles Laschet.

„Me usume kindlalt Jamaica-liidu ideesse,” ütles CSU esimees Markus Söder. Jamaica-koalitsioon tuleneb Jamaica lipuvärvidest mustast, rohelisest ja kollasest, mis tähistavad ka vastavalt CDU/CSU-d, rohelisi ja FDP-d. Veel valimiskampaania ajal väljendas Söder tõsiseid kahtlusi selle kohta, et CDU/CSU hakkab valitsust moodustama, kui ei saa Bundestagis enim kohti. Nüüd ütles Söder: „Me tahame koos nendele läbirääkimistele minna selge eesmärgiga saada uniooni jaoks juhtimismandaat, nii et Armin Laschetist saaks siis Saksamaa Liitvabariigi kantsler.”

FDP esimees Christian Lindner kinnitas õhtul, et eelistaks koalitsiooni CDU/CSU ja rohelistega. „Sisuline lähedus uniooni ja rohelistega on suurim,” ütles Lindner. Samas rõhutas Lindner, et demokraatlikud erakonnad ei peaks läbirääkimisi välistama.

Roheliste kaasesimees Robert Habeck jättis kõik võimalused avatuks ning ütles, et neil on head võimalused tugevalt uude valitsusse minna ja rohelised tahavad valitseda. Roheliste teine kaasesimees Annalena Baerbock lisas: „Asi ei ole ju vahendis, vaid asi on eesmärgis, mis lõpuks saavutada tuleb.”

Tavaliselt kutsub koalitsiooniläbirääkimised kokku Bundestagi suurim erakond. Liitvabariigi ajaloos on aga ka olnud juhtumeid, kui kantsler tuleb suuruselt teisest erakonnast. 1969. aastal sai Willy Brandtist sotsiaalliberaalse koalitsiooni kantsler, kuigi tema erakond SPD sai valimistel teise kohta. Sama juhtus 1976. ja 1980. aastal Helmut Schmidtiga.