Soome kaitsepolitsei: Soomele on suunatud ulatuslik riiklik luuretegevus eriti Venemaa ja Hiina poolt
(21)
Luureteenistused püüavad hankida informatsiooni näiteks kõrgtehnoloogia või oluliste poliitiliste otsuste ettevalmistamise kohta Soomes. Huvitavad ka Soome suhe NATO-ga, Arktika teemad ning küberjulgeolek ja sellega seotud oskusteave, vahendab Yle Uutiset.
Supo teatel ei ole oodata, et Soomele suunatud küberspionaaž kahaneks ka pika ajaperioodi ehk järgmise viie aasta jooksul.
Supo eriuurija Veli-Pekka Kivimäki ütles, et keskseim rahvuslikku julgeolekut ohustav küberoht on riiklik küberspionaaž.
„Soomes on see suunatud poliitiliste otsuste langetamisele. Globaalne vastasseis suurendab autokraatlike riikide vajadust informatsiooni hankida. Võidakse ka ära kasutada andmevarguse osana hangitud informatsiooni, mis avalikustatakse kahjustaval eesmärgil,” ütles Kivimäki.
Supo sõnul püüavad autoritaarsed riigid hankida küberspionaaži vahenditega informatsiooni oma otsuste tegemise toetuseks. Eesmärk on ka püüda mõjutada Soome otsuste tegijate tegevust.
Supo märgib, et autoritaarsed riigid levitavad lisaks varjatult oma seisukohti toetavat sisu massiteabevahendites ja sotsiaalmeedias. Eesmärk on mõjutada muu hulgas otsustajate mõtteviisi.
Küberspionaaži eesmärk on hankida ka informatsiooni tootearenduse kohta ettevõtetest, kõrgkoolidest ja uurimisinstituutidest.
Lisaks riiklikule küberspionaažile võivad Soome ühiskonna julgeolekut ähvardada ka küberkurjategijad.
„Keskseim tänapäevane kübermõjutamise oht on lunavararünnakud,” ütles Kivimäki.
Kuigi küberkuritegevuse eesmärk ei ole ähvardada Soome ühiskonda, vaid hankida raha, võib kurjategijate levitatav lunavara halvimal juhul takistada näiteks varustuskindluse häireteta toimimist.
Lunavararünnak võib peatada näiteks veevarustuse või takistada haigla tööd. Nii ohustavad küberkurjategijad ka rahvuslikku julgeolekut.
„On tõenäoline, et mõni Soome ettevõte või avaliku halduse organisatsioon langeb kuritegeliku lunavararünnaku ohvriks. Andmekaitse eest tuleb hoolitseda kuni allhankeahelateni,” kommenteeris Supo juht Antti Pelttari.
Soome ja soomlased on ka traditsioonilise inimluure objektid. Supo usub, et välisriikide luuretegevus ja mõjutamine jätkuvad Soomes laialdaselt.
„Ettevõtete ostmise ja investeeringute jälgimist on Soomes põhjalikult suurendatud. Jälgimine vähendab autoritaarsete riikide võimalusi investeerida Soome kriitilistesse tegevustesse,” ütles Pelttari.
Luure on suunatud lisaks statsionaarsele infrastruktuurile ka Soome võrguinsfrastruktuuriprojektidele.
„Andmeinfrastruktuuriga on seotud tundlikke kohti, sest see võib pakkuda autoritaarsetele riikidele ligipääsu soomlaste andmetele,” öeldakse raportis.
Kõige olulisemat terrorismiohtu kujutavad endast Soomes paremäärmuslikku või äärmusislamistlikku ideoloogiat toetavad inimesed ja väikesed grupid.
Paremäämuslaste terrorirünnakud on lääneriikides võimalikud. Rünnakut ei saa välistada ka Soomes. Supo on saanud viiteid konkreetsete tegude ettevalmistamise kohta, aga täpsemalt ei soostunud Pelttari seda tänasel pressikonverentsil kommenteerima.
Rahvusvaheliselt olulisemad äärmusislamistlikud terroriorganisatsioonid on endiselt Islamiriik ja Al-Qaida.
Äärmusislamistid on pidanud Talibani võimule tulekut Afganistanis oma võiduks, aga juhtunul ei ole otseseid mõjusid terrorismile Soomes.
Soomes on äärmusislamistlik liikumine peamiselt toetav tegevus, aga võimalikud on ka rünnakud.
Soome äärmusislamistlikud võrgustikud on ka varem värvanud võõrvõitlejaid konfliktipiirkondadesse. Soomes viibib relvastatud rühmituste tegevuses osalenuid ja neid esindanud isikuid.
Terrorismivastase võitluse objektiks olevate isikute arv on püsinud samana ja on umbes 390. Terrorismis kahtlustatavatel on ulatuslikke omavahelisi võrgustikke ja sidemeid välismaiste terroristidega.
Vasakäärmusliku terrorismi oht Soomes on Supo hinnangul väike. Soomest on reisinud mõningaid vabatahtlikke Süüria ja Iraagi konfliktipiirkondadesse, et liituda kurdi taustaga relvarühmitustega.
