USA kindralid tunnistasid, et soovitasid väikese arvu sõdureid Afganistani jätta. Biden on väitnud muud

USA sõjaväejuhid teatasid eile, et soovitasid president Joe Bidenil jätta 2500 sõdurit Afganistani ka pärast 31. augusti lahkumistähtaega. Biden kinnitas eelmisel kuul, et tema nõuandjad ei soovitanud tal väikest sõjalist kohalolekut säilitada.

USA keskväejuhatuse ülem, kindral Frank McKenzie, kes vägede väljaviimist juhtis, ja staabiülemate ühendkomitee esimees, kindral Mark Milley ütlesid kongressi ees tunnistusi andes, et andsid oma soovituse presidendile edasi, vahendab NBC News.

Bidenilt küsiti aga augusti keskel intervjuus ABC Newsile, kas mõni tema sõjalistest nõuandjatest soovitas jätta 2500 sõdurit Afganistani.

„Ei,” vastas Biden. „Keegi ei öelnud seda mulle minu mäletamist mööda.”

McKenzie ütles oma eilses tunnistuses senati relvateenistuste komitee ees, et tema seisukoht oli, et vägede väljatoomine viib vältimatult Afganistani relvajõudude ja valitsuse kokkuvarisemiseni.

Milley kinnitas samal kuulamisel, et nõustus soovitusega jätta Afganistani mõni tuhat sõdurit. Ta lisas, et kui USA sõjavägi oleks jäänud Afganistani ka pärast 31. augustit, oleks rünnakute risk nii USA tsiviilisikute kui ka sõjaväelaste vastu kasvanud. Lisaks sellele oleks Afganistani jäämine nõudnud 15 000-20 000 sõdurit ja kontrolli taastamist Bagrami lennuvälja üle.

Valge Maja pressisekretär Jen Psaki tõrjus eile väiteid, et Biden eksitas avalikkust selle kohta, mida tema sõjalised nõuandjad soovitasid, ning ütles, et ajakirjanikud ei sea Bideni intervjuud ABC-le tervikuna konteksti. „President ütles selgelt, et nõuanded jagunesid,” ütles Psaki. „Kui antakse erinevat nõu, ei võeta vältimatult mõnede inimeste nõu kuulda.”

Biden on vägede väljaviimise läbiviimise ja võimetuse eest ennustada Talibani kiiret võimule tulekut saanud karmi kriitikat kodu- ja välismaal. Biden on aga oma otsust järjekindlalt kaitsnud. Samas langeb küsitluste järgi pidevalt tema populaarsus.

Kaitseminister Lloyd Austin kaitses kuulamisel USA vägede kaootilist väljatoomist ning ameeriklaste ja afgaanide evakueerimist ning väljendas kahetsust Afganistani valitsuse võimetuse üle võimule jääda.

Austin ütles, et administratsioon alustas evakueerimisstsenaariumide planeerimist veidi pärast seda, kui Biden otsustas aprillis, et soovib kõik väed Afganistanist välja tuua. Austin tunnistas, et vaatamata ettevalmistustele oli Talibani kiire võimuletulek kõigile üllatus.

„Ütleme selgelt, need esimesed kaks päeva olid keerulised. Me kõik vaatasime ärevusega pilte afgaanidest, kes jooksid tormi lennurajale ja meie lennukitele,” ütles Austin.

48 tunniga taastasid USA sõdurid Austini sõnul Kabuli lennuväljal korra ja evakueerisid lõpuks üle 124 000 ameeriklase ja afgaani.

„See oli suurim õhusild USA ajaloos ja see viidi läbi 17 päevaga,” ütles Austin. „Kas see oli täiuslik? Loomulikult mitte. Me viisime nii palju inimesi nii kiiresti Kabulist ära, et põrkusime võimekus- ja sõelumisprobleemidele vahebaasides väljaspool Afganistani.”

Austin tunnistas ka läbikukkumisi, nagu 13 USA sõjaväelase hukkumine enesetapurünnakus lennuvälja juures ja USA droonirünnak, mis pidi olema suunatud Islamiriigi terroristide vastu, aga tappis kogemata 10 Afganistani tsiviilisikut, sealhulgas lapsi.

Vastates kongresmenide väitele, et USA oleks pidanud evakueerimiseks oma kontrolli alla jätma Bagrami lennuvälja, ütles Austin, et see oleks nõudnud kuni 5000 sõduri ohtu seadmist ega oleks missioonile eriti kaasa aidanud.

„Kauemaks jäämine oleks teinud selle meie inimeste jaoks veel ohtlikumaks ega oleks märkimisväärselt muutnud evakueeritute arvu, kelle me välja saime,” ütles Austin.

Milley sõnul on mitmeid õppetunde, sealhulgas Afganistani sõjaväe nii kiire kokkuvarisemine. Tuleb anda hinnang sellele, kas USA muutis Afganistani väed oma taktikast, tehnikatest ja protseduuridest liiga sõltuvaks.

„Me panime täiesti mööda Afganistani sõjaväe ja Afganistani valitsuse kiire, 11-päevase kokkuvarisemisega,” ütles Milley, lisades, et luurehinnangud viitasid selgelt sellele, et riik variseb pärast USA väljatõmbumist lõpuks kokku, aga oodati, et kokkuvarisemist ei toimu vähemalt oktoobrini.

Milley nimetas sõda Afganistanis strateegiliseks ebaõnnestumiseks, sest Taliban võttis riigi oma kontrolli alla, ning ütles, et sõja tulemust ei otsustatud augustis, vaid see oli 20 aasta, mitte 20 päeva, kumulatiivne mõju.

Milleylt küsiti muu hulgas, kas USA usutavus sai rängalt kahjustada. „Ma arvan, et meie usutavus liitlaste ja partnerite juures üle maailma ja vastaste juures on nende poolt intensiivselt ülevaatamisel ... ja ma arvan, et kahju on üks sõna, mida saab kasutada, jah.”